Kooli
külastasid MTÜ Lastekaitse Liidu, The Mary Foundation'i
ja Save the Children Denmark'i liikmed, et tutvuda kooli
õpetamis- ja lähenemismeetoditega.
Esmalt
toimus presentatsioon õp. Silla klassis, millele järgnes väike
kohvipaus. See oli sobiv hetk, et külalistega väike intervjuu teha.
Edasi suunduti juba tunde külastama, et näha, kuidas meie koolis
kiusamise ennetamine toimub.
Nimelt
seob antud projekt omavahel psühholoogia ja tavaained. Et probleeme
ennetada, tuleb alustada juba maast madalast, Eestis osalevad
projektis ka lasteaiad.
Kuidas
see projekt alguse sai?
Lars
Stilling Netteberg: Kõik sai alguse aastal 2005 - tahtsime muuta
laste olukorda Taanis ja ennetada kiusamist juba varakult.
Kiusamisvaba Kooli projektile pani aluse The Mary Foundation,
kellega me nüüd koostööd teeme.
Kas
asutajatel on ka endal probleeme olnud seoses kiusamisega?
Lars
Stilling Netteberg: Meil kõigil on kogemusi kiusamisega, sest kõik
on seotud, kui see toimub koolides ja klassiruumides. Mina ei
ole ise olnud kiusaja ega ohver, aga ma olen seda väga palju
pealt näinud. Loomulikult teavad kõik sellest probleemist midagi
rääkida.
Kuidas
projektis osalemine kooli jaoks välja näeb?
Lone
Bak Kirk: Kui kool on huvitatud projektis osalemisest, peavad nad
kontakteeruma organisatsiooniga Free of Bullying.
Meil on veebipood, mille kaudu on võimalik osta materjale ja
registreerida seminaridele. Õpetajatel peab olema kogu materjal ja
nad peavad osa võtma seminarist.
Lone
Bak Kirk: Ostetakse programm, mis on suhteliselt odav võrreldes
teiste sarnaste programmidega Taanis. Meie eesmärk ei ole selle
pealt raha teenida. See on mittetulunduslik projekt (mees kordas
ka).
Kas
on tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kas ja kuidas see programm
toimib? Näitekst, et 2005 oli olukord selline ja võrreldes
sellega on 2010 või 2014 hoopis taoline.
Lars
Stilling Netteberg: Me ei tee otseselt selliseid uuringuid. Oleme
koostanud küsitlusi, et näha, milline oli olukord 2006.
aastal, 2010. ja nüüd ka 2014. aastal. Sellistes
üldistes küsitlustes küsitakse ka nt tervise kohta ja neid
tehakse üle Euroopa. Neid leiab samuti meie kodulehelt. Need
küsitlused on üldised, mitte eraldi ainult programmi Free
of Bullying jaoks. Me oleme küll palju uurinud
programmi kohta, kuidas seda paremaks muuta, mida veel teha jne,
aga sellist uuringut, kust tuleks välja täpselt, kuidas oli 2005.
aastal ja nüüd 2014. aastal, mis täpselt muutunud on, ei ole
me teinud.
Kui
palju Eesti koole sellest projektist osa võtab?
Liivia
Tuvike: 25 kooli üle Eesti. Igas maakonnas (meil on 15 maakonda) on
liitunud 1 kool ning Tallinnas 8 kooli. 2015. aasta märtsis
liitub veel 56 kooli erinevatest maakondadest. Siiani on
koolitused toimunud Tallinnas, aga hiljem hakkavad need toimuma
ka muudes maakondades.
Lars
Stilling Netteberg: Muide, Taanis võtab sellest projektist osa umbes
500 kooli, see on 30% kõikidest koolidest.
Kas
praeguse seisuga on Eestis kiusamisega seotud probleemide arv
vähenenud?
Liivia
Tuvike: Sellele on väga raske vastata, kuna üks aasta on väga
lühike aeg, et sellega
tegeleda,
aga lasteaeaiad alustasid sellega juba 2010. ja 2011. aastal ning
sellega seoses on
meil
väga palju näiteid. Uuringud, mida ülikool praegu teeb, viitavad
sellele, et muutused on
toimumas. Lapsed
märkavad rohkem, nad on julgemad – kui midagi juhtub, siis näitab
kogu grupp pahameelt välja ja ütleb, et nii ei sobi. See on
väga oluline, et kõik õpilased reageeriksid
ja sekkuksid. Loengutel, kus räägitakse väärtustest,
mis on projektile hästi olulised, antakse lastele endile võimalus
kaasa rääkida ja pakkuda välja võimalusi, kuidas erinevaid
olukordi lahendada. Kiusamisele peab välja kujunema
põhimõtteline vastuseis. Lapsed vajavad abi, tavaliselt
öeldakse, et ei osata midagi teha, kui sellised olukorrad
tekivad.
Martin
Medar: Kiusamine näeb välja nii, et tavaliselt on kaks osapoolt
ning ka pealtvaatajad. Kiusaja eesmärk on välja paista
suurema, tähtsama ja tugevamana. Ka temal on omad kompleksid,
põhjused, miks ta nii käitub, samuti omad mured ja probleemid, mida
ta soovib teiste peal välja elada. Kiusajale on oluline
tunnustus, mida ta saab, kui teised vaatavad pealt, kuidas
nõrgemale haiget tehakse. Kuid juhul kui pealvaatajad ei hoia suud
kinni ja ütlevad, et see, mis ta teeb on vale, ei saa ta ka
taolist vaikivat tunnustust.
Kuidas
tunnid välja näevad? Mida õpetatakse?
Liivia
Tuvike: Kõik on tegevuspõhine. Väärtusi õpetatakse juba
maast madalast, need põimitakse erinevatesse tundidesse, nagu
matemaatikasse, emakeelde ja inimeseõpetusse. Samuti
arendatakse laste suhtlemisoskust, toimuvad arutelutunnid. Läbi
tegevuste laps õpibki.
Projekti
sümboliks on lilla karu, mille saavad lapsed endaga koju kaasa. On
tähtis, et last tunnustataks, ja seda ülesannet karu täidabki.
Vanemad arutavad läbi, mida oma lapses kõige rohkem hindavad, ja
panevad selle karul olevasse raamatusse kirja, nii teab laps alati,
et vanemad on tema jaoks olemas ka siis, kui nad last parasjagu ei
tunnusta.
Küsimustele
vastasid:
|
M.
Medar Lastekaitse Liidu juhataja (HelerinU)
|
|
L.
Tuvike Lastekaitse Liidu "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool"
projektijuht
(HelerinU)
|
|
L.
B. Kirk (vasakul) & L. S. Netteberg
The
Mary Foundation'i vanemprojektijuht Save the Children Denmark'i
juhataja
(HelerinU)
|
The
Mary Foundationi
kohta saate lähemalt lugeda SIIT.
Save
the Children Denmarki
kohta saate lähemalt lugeda SIIT.