Rebaste ristimine 2014

Hommikul kell 7.30 kogunesid noored rebased aulasse, kus nendega viidi läbi hommikuvõimlemine ja kätte anti ka riided, mida päeva jooksul oli kohustuslik kanda. 

Iga vahetunni ajal toimus vastavalt kas väljas või sees mõni ülesande täitmine. Näiteks 3. Ja 4. Vahetunni veetsid noored kümnendikud värskes õhus

Veel mõned päevad enne ristimise algust pidid noored valmistama video, mille pealkiri oli ’’ Rebase elu Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis’’. Tähtajaks oli 16.oktoober ja teada anti ülesandest juba 10. oktoobril.  Video pikkuseks oli 5-10 minutit

2. vahetunni ajal kogunesidki rebased ja abituriendid aulasse ja vaatasid mõlema klassi videoid. Võitjaks osutus see kord 10. R klass.

Rebased vaatamas koostatud videosid (JaneK)

Nagu eelpool mainitud, veedeti 3.vahetund õues. Ülesandeks oli teatejooks, mis koosnes omakorda kahest ülesandest. 1.ülesanne oli hoida pead vastu pulka, mis on ühe otsaga maas ja teine puudutab otsa esist ja sellises poosis keerutada 10 ringi, mis muutis nii mõnelgi jooksusammu väga segamini, siis joosta tormikiirusel umbes 10 meetri kaugusel oleva rõnga juurde. 2. Ülesanne oli teha ringi  sees 5 kükki ja siis tagasi joosta ning anda teatepulk järgmisele meeskonna kaaslasele.

 

Teatevõistlus (KätlinR)

Ka  4.vahetunnil  hingati karget kodumaa õhku.  See kord pidid noorukid otsima kinni seotud silmadega klotsi, juhendajateks olid oma klassi liikmed. 

5.vahetunni ajal said näljased rebased oma kõhud täis süüa, et järgmisel ülesandel oleks mõte värske ja keha valmis.

6. vahetund veedeti juba siseruumides, nimelt võimlas. Klassikaaslastel olid käed paari kaupa kokku teibitud ning mängiti korvpalli. Ülesanne oli keeruline ja nõudis kahe inimese vahelist koostööd. Lõpuks jäi seis 2-2.

Paarilisega korvpallimäng (JaneK)

Rõõm järjekordse punkti üle (JaneK)

Kuna  10.B klassil lõppes koolipäev 6.tunniga siis nende päev rebasena jätkus aulas, mängides erinevaid mänge. Näiteks limbot, mille võitis Reimo 10.B klassist.  

Rebane Reimo liikumas võidu poole (JaneK)

Huvitav mäng oli ka laulu ümisemine, kus ühele õpilasele pannakse pähe kõrvaklapid, millest kostub ainult temale muusika ning ta peab seda ümisema ja klassikaaslased peavad loo ära arvama. Võis ka laulda, mis tegi ülesanne mõnevõrra kergemaks.  Mängiti ka toolimängu, kus muusika saatel tuleb käia ümber toolide ja muusika katkedes tuleb leida endale kiiresti ringist tool, kes hiljaks jääb, see ilma on. Selle mängu võitis Kõue 10.B klassist. 

Rebased jahtimas viimast tooli (JaneK)

Ka mängudes esineb viperusi (JaneK)

Kui  10.R klassil tunnid läbi said, kogunesid kõik aulasse, kust algas orienteerumine. Õpilased jagati gruppidesse ning erinevad grupid liikusid erinevatesse punktidesse, seega punktide läbimise järjekord oli igal grupil erinev.

Punkte oli kokku kaheksa.

Esimeses punktis pidid meeskonnad lahendama matemaatika ülesandeid, kasutamata kalkulaatorit või muud abivahendit.  Punkt asus raamatukogu juures, kuid mõni rühm arvas, et raamatukogus ja suure tuhinaga kihutati punktist mööda.

Rebased lahendamas matemaatika ülesannet (JaneK)

Teises punktis  murti pead nuputamisharjutuse kallal.  Paberile oli kirjutatud lause, mille sõnade esimestest tähtedest tuli kokku õp. Sirje Volmeri perekonna nimi. See oli vihjeks, kus järgmine punkt asub. Teine punkt asus neljandal korrusel ajaloo klasside juures. 

Lahendus käes ja naeratus näol (JaneK)

Kolmas punkt toimus kehalise õpetajate ruumi juures, sellest ka eelmise ülesande vastus VOLMER. Punktis mängiti mängu ’’Suck and blow’’, mis kujutas endast seda, et üks mängija hoiab kaarti oma suu vastas, tõmmates ise suu kaudu õhku sisse, nii püsib kaart suul. Teine peab samal meetodil eelmise huultelt kaardi kätte saama.

Mäng Suck and blow (JaneK)

Neljas punkt asus aulas, kus esmalt tuli teha kas mõni harjutus, mille abituriendid ette näitasid, või mõne muu ülesande, näiteks moeshow. See järel tuli toolide alt otsida numbrit, mis juhatas järgmisesse punkti. 

Harjutused neljandas punktis (JaneK)

Viiendas punktis seoti õpilasele külge porgand, mis rippus selja tagant alla ja millega pidi edasi lükkama palli, kuni ületati finišijoon. Ülesanne näis kerge, kuid seda täita oli äärmiselt keeruline, kuna käsi ei tohtinud kasutada, jalgu samuti mitte. Kehaga tuli nööri otsas rippuvat porgandit liigutada nii, et pall saaks sisse piisava hoo.  Ülesannet täideti neljandal korrusel eesti keele klasside juures. 

Porgandiga ülesanne (JaneK)

Kuues punkt viidi läbi õpetaja Silla klassis. Mängiti lauamängu Alias. 

Iga meeskonna kaaslane andis endast parima, et kõik seletust mõistaksid (JaneK)

Seitsmes punkt toimus kolmandal korrusel matemaatika klasside juures. Kaks meeskonna kaaslast pidid pugema kilekotti, ja hüppama sellega mõned meetrid ja teised 4 pidid paaris nägude vahel hoidma õhupalli ja samuti liikuma finišijooneni. 

                           

Kahekesi kilekotis(JaneK)

Kaheksas punkt toimus esimesel korrusel ja ülesandeks oli ninaga kartuli lükkamine. Nalja oli kõigil nabani! 

Kartuli lükkamine ninaga osutus raskemaks kui arvati (JaneK)

Orienteerumise võitis 10.b klass. Ja üleüldiseks võitjaks kujunes samuti 10B. Auhinnaks said õpilased kilekoti, milles olid hambahari, sai ja kommid.

Algas valmistumine lõputseremooniaks, kus loeti ette vanne, mis koosnes lubadustest õpetajatele ja käskudest jumala, ehk abituriendi ees. Sellele eelnesid abiturientide soovitused, kuidas gümnaasiumis hakkama saada, mille olid koostanud 2014.aastal lõpetanud abituriendid. Anti välja ka tõutunnistused. Rebased lubasid pühalikult, et ei levita tahtlikult koolis kirpe, seega tulev aasta on  loodetavasti õpilastele kirbuvaba. 

Rebased andmas vannet (JaneK)

Toimus tore sügisene võileivalaat

16. oktoobril toimus teise, kolmanda ja neljanda vahetunni ajal 0-korrusel võileivalaat.

 
Tublideks müüjateks olid 1.-6. klasside õpilased, kes olid valmistanud väga huvitava kujundusega võileibu - osadel oli kujutatud kasse, osadel jällegi "Angry Birdi".
Lisaks võileibadele oli müügil ka kooke, vahvleid, muffineid ja muid maiustusi.

 
Iga vahetund oli ostjaid väga palju ning terve korrus oli rahvast pungil täis.

 

Fotograaf: JaneK

Algklassides käis külas Prügihunt

14.-15. oktoober toimusid aulas algklassidele prügiteemalised tunnid. 

 
Lastega käisid rääkimas keskkonnaametist Riina ja tema kaaslane prügihunt.
Tunni alguses uuriti lastelt, mida nad prügist ja selle sorteerimisest teavad. Laste teadmised olid päris head ja õigeid vastuseid hõigati kiiresti.

Räägiti ka ohtlikest jäätmetest.
Lastele anti võimalus oma teadmisi praktiseerida, lastes neil sorteerida prügi nelja erinevasse prügikasti.

Fotograaf: Keidi-RiinU

Kooli jalgpallitiim saavutas kolmanda koha!

Meie gümnaasiumi jalgpallimeeskond võitis Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel jalgpallis kolmanda koha.

Poisid mängisid kokku 9 mängu, millest 6 mängu nad võitsid, 1 jäi viiki ning 2 kaotasid. Viimased ehk otsustavad mängud toimusid Prantsuse Lütseumi (4:1) ning Tallinna Reaalkooli (2:0) vastu, tänu millele võideti pronksmedalid.

Võistkonda kuulusid Kennet S., Giacomo P., Rasmus M., Jaanus M., Joosep R. Janar A., Kevin T., Hardi Harold S., Ralf P., Erik H., Oskar A., Silver R., Oliver K., Andres D. ja Karl Raimond T. Juhendajaks oli poiste kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rum.

Kokku osales koolinoorte meistrivõistlustel 38 meeskonda.

Fotograaf: Meelis Rum

Kultuuriminister Urve Tiidus külastas kooli

Teisipäeval, 7.oktoobril esimese tunni ajal käis kultuuriminister Urve Tiidus kohtumas gümnaasiumiõpilastega.

Tundi viisid läbi 11.R klassis käivad Anita Kimber ja Julia Krohn.

Kultuuriminister rääkis avalikust esinemisest, kehakeelest ning iseendast. Jutu algatuseks andis ta hea õpetuse, kuidas käituda, kui on vaja esineda suure rahvamassi ees - esimesed 15 minutit võib lüüa sarmiga, aga pärast peab näitama teadmisi.

Urve Tiiduse koolitee algas Rapla väikeses algkoolis, peale seda Tallinna 21. Koolis ning Ülikoolis käis ta Tartus, kus õppis filoloogiat ning inglise kirjandust.

Urve Tiidus on töötanud pikalt televisioonis, teinud lastesaateid ning tervise edendamise saateid südame tervise kohta. Samuti on ta olnud uudistesaate ankus ning Kuressaare linnapea.

Nüüdseks on Urve Tiidus 10 kuud olnud kultuuriministri ametikohal.

Julial ja Anital olid ette valmistatud ka mõned küsimused ning ka publiku seast hõigati mõni.

Miks lõppes karjäär televisioonis?

• Kolisin Saaremaale ja töötasin seal ning vahetustega Tallinnas tööl käimine oli väsitav. Teiseks, televisioon on noorte ja auahnete inimeste koht, telekarjäär ei kesta eluaeg.

Millisele inimesele sobib ministriamet?

• Eeldused: mälu peab olema hea, sest info maht on väga suur. Isikuomadustest tooksin välja selle, et peab olema hea läbirääkimisvõime ja oskus inimestega suhelda.

Urve Tiidus uuris publiku käest, millised on noorte sugted spordi, teatri ja muude kultuurialadega. Selgus, et sporti teevad paljud ja ka teatrit külastab tihedalt suur osa publikust.

Lõpetuseks mainis kultuuriminister, et noored inimesed tuleb varakult teatri juurde suunata.

Fotograaf: JaneK

Turvaline koolitee

7. oktoobril neljanda tunni ajal käis 1.C klassis liiklusohutusest rääkimas Lääne-Harju politseijaoskonna töötaja Siiri Lepa.

Õpilastelt küsiti, kuidas keegi kooli läheb või koolist tuleb. Võeti läbi tähtsamad liiklusmärgid ning räägiti, kuidas ületada ülekäigurada. Samuti korrati üle ka valgusfoor-millise tulega tohib ületada teed ja millisega mitte. Mängiti valgusfoorimängu. Räägiti, kus kanda helkurit ja hoiatati tänava peal kõrvaklappide kandmise eest.

Lõpetuseks vaatasid mudilased õppefilmi liikluses käitumise kohta.

Fotograaf: Keidi-RiinU

Higi ja pisarad ehk riigikaitse laager 2014

Esimesel päeval jagati meile kätte varustus, mis koosnes telgist,seljakotist, mis käis rakmete külge, katelokist ja söögiriistadest ning lisaks veel kuub, mida pidime kandma kõikidel rivistustel ning muudel väljakutsetel, näiteks järgnevatel päevadel ees olevatel ülesannetel. Komplekti kuulus ka rätik, mida pidime kasutama, kui esmaabivahendit, kui peaks juhtuma õnnetus ja keegi saab viga. See jäi meile mälestuseks. Edasi moodustati  meist jaod, mis koosnesid 17 või 18 inimesest.  Püstitasime telgi ning suundusime rivistusele, millele järgnes õhtusöök. Toit oli maitsev ning kõht sai täis. Lõunaks me süüa ei saanud, kuna tegevust oli palju. Kõht täis ja tuju hea pakuti meile võimalust vaadata huvitavat filmi, kuidas Eesti sõdurid Afganistanis hakkama saavad ja millega nad seal tegelevad. Kommentaare oli kogutud ka sõdurite lähedastelt, kes kõik väljendasid sõnadega oma hirmu ja tegelikult kurba meelt, et ei saa endale kalli inimesega koos olla. Peale filmi suundusid kõik oma telkidesse ning valmistusid öörahuks. Jaod, kes tegelesid kõige muuga, peale magamise said karistusi ja ilmselt sai neid tunda iga jagu. Karistusteks olid näiteks heina seesroomamine ning palju jooksmist unise ja väsinuna.
Hommikul oli äratus kell 7 ning rivistus juba 7.30. Selle pooltunni jooksul pidi sooritama hügieenitoimingud ning olema valmis koolitusteks. Päevas toimus 9 koolitust. Õppisime näiteks käemärke ning liikumisviise, sidevahendeid, esmaabi, topograafiat, maskeerimist ning isegi kuidas käepäraste vahenditega endale katus pea kohale saada ööseks. Pidime ka panema kiiresti kokku oma kogu varustuse, ehk magamiskotid ja riided. Võtsime need kaasa ning jooksime karjääris liiva sees. Õpilased, kes olid mingil määral vigastatud täitsid ülesandeid kergemal moel, ehk peitsid end metsa, aga teised andsid jalgadele valu ja hiljem otsisid haavatuid.. Koolituste vahel pakuti lõunat, mis maitses hästi. Kui koolitused läbi said toimus rivistus ning edasi läksime juba õhtusööki sööma, millele järgnes jällegi film. Seekord pakuti uudistamiseks vanu filme esimesest maailma sõjast ja kuidas koolitati sõdureid sõjakoolis kunagi ammu. Hiljem naelutas meid ekraani ette ka ’’Malev’’, mis on alati naljakas ja toob ka kõige tõsisemale mehele naeru suule. Filmile järgnes võimalus minna sauna ja paljud seda ka kasutasid. Teised valmistasid ette ahju tuld, et öösel oleks soe magada. Nii mõnelgi jaol oli ahju kütmisega tõsiseid probleeme ning magati ja üpris jahedates tingimustes, mille tingisid tavaliselt halvasti valitud puud, mis olid märjad ja ei võtnud tuld. Kui üldse ei saadud ahju põlema, tulid appi instruktorid, kes tegid tule valmis, aga edasi pidid jao liikmed ise kütmisega hakkama saama. Taas said karistada õpilased, kes ei pidanud kinni korrast ning lärmasid peale 23.00i.

Kolmas päev oli väga huvitav, kuna tutvusime masinatega, mida kasutatakse sõjaolukorras transpordiks ning ka sõdimiseks. Saime ka sõita erinevate autodega, soomukitega ning teiste masinatega. Pea kõigi sõiduriistade rooli oli võimalik ka ise keerata. Kahte c-kategooria autot pidime juhtima, et tunnet kätte saada. Instruktor oli abiks ning kõik said hakkama, isegi kui hirm oli nahas ja käed värisesid.  Sõidukite kõrvalt tegelesime ka airsoft relvadega. Õppisime mida teha, kui tekib varitsusele sattudes olukord, mis tähendab, et mida teha kui vaenlane ootamatult ründab, kui meeskond peab oma valduste üle valvet. Lõuna maitses taaskord suurepäraselt ja samuti õhtusöök. Filmi asemel kogunesime vaatama lõket ning üks instruktoritest mängis ka lõõtspilli. Soovijad said ka sauna minna. Õhtune kord oli kõik nagu eelnevatel päevadel. Kahjuks oli sellel õhtul lärm suurem ning karistuski karmim. Mitu jagu pidid roomama vihmast märjaks saanud heinas ning tegema kukerpalle.  Tagasi telki minnes oli kõik vaikne ja keegi ei teinud piiksu ka.

Viimasel hommikul ärkasime kell 5 ja 5.30 istusime autodesse ning meid viidi metsa, anti kaart ja kompass ning me pidime orienteeruma, läbides erinevaid punkte. Eksiti ära ja leiti taas tee üles. Mõned jaod toodi laagriplatsile tagasi autodega, mõni jõudis omal jalal, mõni tuli koos instruktoritega marsisammul.
Tagasi jõudes pakiti kokku oma isiklik varustus, anti tagasi saadud varustus ja sõideti koju.

Tagasi mõeldes peitus instruktorite kurjade ja karmide häälte taga väga head inimesed, kes on toredad, vaimukad ja rõõmsameelsed. Kahju oli lahkuda ja kindlasti andsid just nemad meil edaspidiseks meeletule hea ning meeldejääva kogemuse ning tänu nendele ilmselt suudame me saada hakkama palju rohkemates olukordades ja hinnata kodus olevat luksust.

A1 meediagrupi tutvustusvideo