Ämblikud ja roomajad vallutasid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi

5. detsembri varahommikul oli tunda ärevust täis õhkkonda. Kooli koridorides võis kohtuda Toomas Pranstibeliga, kellel olid kaasas iseäralikud lemmikud.

Väliselt huvitav, võiks öelda isegi salapärane mees kandis tumedaid rõivaid. Tema pluusi kaunistas valge mao kujutis, mis iseloomustas hästi tema kohaletuleku põhjust. - Vaatajate tähelepanu äratasid kaks hiigelsuurt kotti, mille kahtlane liikumine andis aimu, et neis peidavad end tänased päevakangelased - maod ja ämblikud. Toomas Pranstibel on juba 22 aastat madusid kasvatanud. Sooviga jagada teadmisi ja kogemusi on Pranstibel andnud välja ajakirju „Rästik“ ja „Loomade maailm“. Tal on kodus peaaegu 40 madu ning hulganisti ämblikke.

Aga mis tõi Pranstibeli kooli? Eks ikka soov avardada meie kooli 3. ja 4. klasside uudishimulike õpilaste silmaringi ja anda neile uusi teadmisi ning kogemusi.

Päev algas roomajate tutvustamisega 4.c klassile. Lapsed said teada, et madude hulgas on nii mürgiseid kui ka mürgituid madusid, kuid suurem osa neist on mürgised. Kodudes peetavad maod pole enamasti mürgised, kuigi nende mürgituks tegemine on väga kallis: umbes 10 000-15 000€.

Esmalt tutvustati lastele neljatriibulist hiidrüülikut, erksa pilguga sisalikku, kes kasvab kuni 36 cm pikkuseks, sööb putukaid, väiksemaid sisalikke ja hiiri, kuid meelsasti ka koera- ning kassikonserve.

 

Neljatriibuline hiidrüülik
(Emily-HestiaT)

Järgmisena näidati lastele kollakaspruuni värvi roninastikut, kes võib kasvada kuni 2,3 meetri pikkuseks, on hästi vilgas ning looduses ronib enamasti puudel ja põõsastel. Kollane roninastik sööb sisalikke, närilisi, linde ja teisi madusid. Räägiti ka valgest Texase roninastikust, keda leidub Ameerika Ühendriikides.

Valge Texase roninastik
(Emily-HestiaT)

Huvi äratasid kuni 1,5 meetrit pikkused maisimaod, kelle kodupaigaks on Ameerika Ühendriikide suured maisipõllud. Nad söövad seal elavaid närilisi ja sisalikke. Maisimadusid peavad tavaliselt algajad maopidajad.

Viimasena räägiti kuningboast, kes on öise eluviisiga roomaja. Seetõttu on tal teistest roomajatest erinev vertikaalne silmapupill nagu kassidel. Madu kogus ümbritsevast keskkonnast teavet kaheharulist keelt välgutades. Keel annab talle teavet vee, saakloomade ja ohuallikate asukohast. Kuningboa pole mürkmadu. Ta surmab oma saagi kehakeerdudega.

Maisimadu
 (Emily-HestiaT)

Kuningboa
(Emily-HestiaT)

Lisaks kohale toodud roomajatele räägiti meile põnev lugu mambadest, kes on kõige mürgisemad ja ohtlikumad maod. Ürituse läbiviija sõnul juhtus tema sõbraga lugu, mis näitas, kui kiired mambad tegelikult on. Mees läks maole vett panema ajal, kui madu oli eriti aktiivne. Ta avas klaasist puuri ukse, jälgides pingsalt madu, kuid juba mõne sekundi pärast nägi ta 1,70 sentimeetrise mao saba üle õla vilksatamas. Antud situatsioon tõestas, kui kiired maod võivad olla. Kõiki madusid võisid lapsed puudutada. Ükski nähtud roomajatest polnud mürgine.

Kui madudest huvitatud laste uudishimu sai rahuldatud, suundus Toomas Pranstibel 3. a klassi õpilaste juurde, kes ootasid õhinal tutvumist ämblikega. Mees rääkis lastele, et ämblikutel on 8 jalga ja 2 väikest tunnetustundlat ja sageli 4 silma. Ämblikud ei ole toidu suhtes väga valivad ja toituvad erinevatest saakloomadest, mis võrku satuvad. Neile on iseloomulik kehaväline seedimine ehk nad viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu, mis lagundavad ohvri koed, hiljem aga tühjendavad ohvri söödava sisemuse.

Esimesena räägiti meile linnutapikust, kes on üks suurimaid ämblikke, elab Ameerikas ja on võimeline sööma isegi linnupoegi. Ta on käharkarvaline ja saab tavaliselt 100-250 poega. Sellised ämblikud elavad tavaliselt üksinda, kuna teiste liigikaaslastega kokku sattudes sööb tavaliselt kiirem ja tugevam teise ära. Linnutapik hakkab sööma alles peale kestumist ja sööb sisalikkke, närilisi ning putukaid. Kodus toidab spetsialist neid umbes kaks korda nädalas marmortarakanidega.

Linnutapik
( Emily-HestiaT)

Järgmisena võttis spetsialist kotist välja suure Mehhiko punapõlv linnutapiku ja rääkis ämblike mürgisusest kui ka hammustustest. Saime teada, et kõik ämblikud on mürgised, isegi Eestis elavad isendid. See tähendab seda, et mürgi toime on saakloomale uimastav või tappev. Eesti ämblikud pole inimestele ohtlikud. Nende hammustus on mürgi tõttu valulik ja hiljem võib esineda umbes ühe nädala vältel peale hammustada saamist mürgi järelmõjusid: lihaskrampe, peavalusid, halba enesetunnet, halvemal juhul südamerütmihäireid. Õnneks on see kõik mööduv nähtus. Tavaliselt arvatakse, et ohtlikud on suured ämblikud, kuid tegelikult võivad väikeste ämblike hammustused olla ohtlikumad suure ämbliku tarantli hammustusest.

Mehhiko punapõlv linnutapik
(Emily-HestiaT)

 Lapsed esitasid Toomas Pranstibelile hulgaliselt küsimusi, millele nad ka vastused said. Seejärel võttis spetsialist kotist välja veel kolm karpi, millest esimeses oli Lõuna-Ameerikas leiduv Brasiilia valgepõlv linnutapik. Seda ämblikku näidati lastele karbi seest, kuna ta oli iseloomult ettearvamatu. Teistes karpides olid kaks noort ämblikku: Guayana linnutapik ja Peruu linnutapik. Nad olid karbis elanud umbes kolm nädalat.

Brasiilia valgepõlv linnutapik
Foto: Emily-HestiaT

Päev oli avastusrohke. Meie särasilmsed uudishimulikud õpilased ammutasid õhinal uusi teadmisi ja kogesid rohkesti avastamisrõõmu.

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

Et teada saada, missugused tunded valdasid lapsi pärast kogetut, sai neid ka intervjueeritud.

3. klasside õpilastest olid julgesti nõus küsimustele vastama Katariina Vainsalu, Pia  Marii Leht, Annika Philips, Carl Marcus Dalton, Mia Heleene Laane, Elisabeth Veiman ja Teele Irene.

ÄMBLIKUD

Milline ämblik sulle kõige rohkem meeldis?

Katariina: Linnutapik, sest see oli väga ilus ja lahe.

Pia: Valgete jalgadega ämblik oli ilus.

Annika: Mulle meeldisid peaaegu kõik ämblikud, aga kõige rohkem valgete jalgadega.

Carl Marcus: Esimene ämblik (linnutapik), sest ta oli nii nunnu.

Mis kõige paremini meelde jäi?

Katariina: Jutt ämblike mürgist.

Pia: Et ka eesti ämblikud on mürgised.

Annika: Meeldis, kui ämblikke sai vaadata lähedalt.

Carl Marcus: Huvitav oli lugu sellest, kuidas ämblik puurist minema põgenes ja see, et ämblikul on kaks kohta, kust niit välja tuleb.

Kas sulle meeldivad ämblikud?

Katariina: Jah.

Pia: Jah, meeldivad.

Annika: Natuke kardan ja natuke meeldivad, tegelikult oleksin tahtnud näha madusid.

Carl Marcus: Meeldivad ja naljakas on vaadata, kuidas tüdrukud neid kardavad.

MAOD

Mis sulle tänasest tunnist kõige rohkem meeldis?

Teele: Kõige rohkem meeldis mulle, kui me saime ühe mao endale kaela panna.

Elisabeth: Mulle meeldis suur madu, keda sai kaela panna, sest see oli äge.

Mia Heleene: Mulle meeldis madude tund väga ja mulle meeldis kõige rohkem kõige suurem madu, mida sai kaela panna ja katsuda.

Milline madu sulle kõige rohkem meeldis?

Teele: Kõige rohkem meeldis mulle see valge madu.

Elisabeth: Mulle meeldivad kõik maod.

Mia Heleene: Meeldis kõige suurem madu.

Mis oli tänases tunnis kõige huvitavam asi millest räägiti?

Teele: Kõige paremini jäi mulle meelde see, et maisimadusid on ka seda värvi, mida tegelikult looduses ei ole.

Elisabeth: Et kõik maod on erineva suurusega ja mõned maod on mürgised ning mõned pole.

Mia Heleene: Et madusid on erineva suuruse- ja välimusega.

Pildid: http://public.fotki.com/meediatiim/roomajad-vallutamas/