Pусская кухня

Siililegi selge: kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist. Esimesed teated Vene köögi kohta pärinevad sajanditetagustest kirjalikest allikatest.

Iidsetest aegadest on Venemaal küpsetatud karaskeid, valmistatud pelmeene ja vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, ilma milleta ei kujuta ka tänapäeval vene söögilauda ette.

 

Vene rahvusköögi omapära ei olenenud siiski üksnes toiduainetest, vaid erilisest valmistusviisist, milleks oli hautamine ja küpsetamine Vene ahjus. Taolisel meetodil valmis toit aegamööda malm- või savipotis. 

Otse loomulikult on vene köögile omapärane toiduaine hapukoor ehk smetana. Ilma selleta on nii mõnigi roog mõeldamatu. Samuti armastatakse marju – nii värsketena, kissellides, kompottides kui klimpide täidisena. Ka liha süüakse palju: kõige rohkem veise- ja sealiha. Kalu soolatakse ja suitsutatakse ning mereandidest on delikatessideks jõevähk ja kaaviar.

Samuti on vene köögis palju jooke: kali, mõdu, morss ja sbitnja (meejook). Rahvuslik jook on tee, millele lisatakse kas piima, koort, mitmesuguseid ürte või sidrunit.

Tuntumad rahvustoidud on näiteks kapsarullid, puljongid, uhhaad, rassolnikud, sõrnikud. Lugu peetakse igasugustest liha- ja kalaroogadest, pashast ning pliinidest, kuid traditsioonilisi roogasid on palju. 

Vene kultuuri hindab ka Lilleküla Gümnaasium – käesolev nädal on pühendatud vene keelele. Sellega seoses pakuti täna meie kooli sööklas böfstrooganovi, puudu ei olnud ka tatar ja must leib. Hapukoore entusiastid peavad ootama – rassolnikut saab neljapäeval.

(MartinK)

(MartinK)