1.aprillil
kell 19.00 toimus kinos Artis 10. klasside praktilise meedia õpilaste
lühifilmide esilinastus „Kas sul on midagi öelda ?!“
Üritus
sai teoks praktilise meedia õpilaste juhendaja, õpetaja ja režissöör Eik
Tammemäe ettevõtmisel. Filmide kaudu toodi vaatajani tänapäeva noorte
igapäevaelu – rõõmud, mured, probleemid, fantaasia ja huumor. Esilinastusele
olid kutsutud 10. klasside õpetajad, kooli juhtkond, filmide autorite
klassikaaslased, pereliikmed, sõbrad ning filmindusega seotud külalised.
Filmid valmisid järgmistelt õpilastelt: Anette Kasemägi, Mark
Gurov, Trevor Kokk, Kadri Ustav, Maria Dolgova, Mirjam Tamm, Jaan Erik Paas,
Anette Piirsalu, Randel Suurkask, anu Marjan Lattik, Joonas Liivrand, Cari
Aluoja, Tanel kindlam, Kersti-Brendan Klock, Mai-Liis Meriloo, Lauri Aru, Britta
Liias, Kenneth-Marten Jaanus, Merilin Melts, Anett Klettenberg, Annabel Mägi,
Hanna Lang, Rene Piiriselg, Gerli Kaselaid, Elisabeth Viilas, Hanna-Filippa Simenson,
Kristofer Kirss, Andres-Hardi Ormus, Nicole Winona Mikli, Sandra Nigulis, Tamur
Viidalepp, Martin Piir, Ragnar Võsa, Andrei Toštilin, Iris Maria Übner, Reimo
Remand.
Tutvume lühidalt õpilasi juhendanud režissöör Eik
Tammemäe tööga.
Kui kaua olete filmide tegemisega tegelenud? Mis ajendas
teid selle erialaga tegelema?
Olen filmiga umbes 10 aastat tegelenud, sellest 6 aastat olen õppinud
Balti Filmi- ja Meediakoolis režiid. Ega miski ei ajendagi otseselt sellega
tegelema, see on lihtsalt kirg ja tahe koguaeg midagi teistele näidata / öelda.
Kuidas sündis koostöö Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi
õpilastega? Kui kaua on see koostöö kestnud?
Eelmine Filmi ja Meedia õpetaja lahkus ja küsis, et kas ma tahaksin
õpetaja ametit proovida. Kuna mulle uued ja huvitavad kogemused meeldivad, siis
võtsin selle rõõmuga vastu. Ma töötan siin esimest õppeaastat.
Kuna filmiprogramm „Kas sul on midagi öelda“ valmis suure
hulga õpilaste koostöö tulemusena, siis missugused olid rõhuasetused filmi
valmimise käigus? Oli see operaatoritöö, tegelaste karakterite väljatoomine või
heliline taust?
Kui on hea lugu, siis tuleb ka hea film.
Missuguseid
elamusi kogesite koostöös noortega?
See oleneb õpilastest, mõned on aktiivsed ja tahavad teha, siis on
lihtne, aga mõndasid peab tagant utsitama, et nad laiskusest üle saaksid.
Millised oli teie jaoks olulisemad momendid filmi loomise
protsessi käigus?
Kõik on oluline ja kõik peab olema põhjendatud.
Kuidas hindate valminud töö tulemust?
Neid filme ei saa kuidagi hinnata, sest need on alles esimesed tööd.
Hinnata saab laiskust ja usinust, aga üldjuhul olen rahul, sest need
peegeldavad noorte inimeste maailma.
Kui hinnata kriitiliselt valminud 34 lühifilmi tehnilist poolt, siis kui suure protsendi
puhul antud filmide hulgas täheldate juba professionaalse režissööritöö
ilminguid?
See ei ole üldse oluline praegu. Tehniline oskus tuleb ajaga. Praegu on
heameel, et on mida öelda.
Kas antud filmidest kannab igaüks oma sõnumit, mida
noorteni tuua soovitakse või ühendab neid filme mingi üleüldine sõnum?
Nii nagu õpilased on erinevad, nii on ka nende filmid ja sõnumid
erinevad. Ühendab see, et need on tegijate esimesed filmid, et nad kõik käivad
10- ndates klassides ja neil kõigil on midagi öelda.
Milline see oleks? / millised need oleksid?
Eks see kõik peegeldab meie ajastut.
Kas antud lühifilmidest sai mõnest Teie lemmik? Kui sai,
siis missugune film ja millepärast?
Ei ole lemmikut, kõik õpilased on indiviidid ja
isiksused. Meil on sõnavabadus, kõigil on õigus oma arvamusele ja võimalus ennast
väljendada. Nautisin kõiki filme.
Uurime
õpilaste mõtteid seoses valminud lühifilmidega.
Mis motiveeris filmide
tegemisel?
Mark Gurov, 10.r: Mind
motiveeris see, et minu poolt edastatav mõte jõuaks vaatajani.
Sandra Nigulis, 10.b: Ilmselt
motiveeris meie meedia õpetaja Eik Tammemäe sõbralikkus ja tema antud väga
huvitavad ainetunnid.
Nicole Mikli ,10.b: Kuna
see oli kodutööks, siis pidi selle ära tegema. Kui antud töö oleks olnud
vabatahtlik, siis arvatavasti poleks ma osalenud.
Maria Dolgova, 10.r: Kuna
antud ülesanne tuli täita meie õppekava kohustusliku osana, siis pidin selle
ära tegema ja kõige rohkem motiveeris mind hea hinde saamine. Samas oleksin ka
vabatahtlikultselle ülesande täitnud.
Milliseid takistusi kogesid
filmi tegemisel?
Iris Maria Übner, 10.r:
Väga hästi läks. Tegelikult ei olnudki erilisi takistusi, kõik kulges sujuvalt
ja polnud vaja ka palju kordi ühte kaadrit läbi teha.
Mark Gurov, 10.r: Suurimaks
takistuseks oli aeg ja Eestimaa ilm.
Nicole Mikli, 10.b: Raskused
olid aja planeerimisega ja kõige ning kõigiga arvestamisega. Keeruline oli
leida sellist aega, et kõik saaksid samal ajal kohale tulla.
Maria Dolgova, 10.r: Näitlejate
kokkusaamine oli väga raske, tähtaegadest kinni pidada oli raske ning ilm segas
meie tööd.
Milline oli sinu roll filmi
valmimisel?
Iris Maria Übner, 10.r:
Ma tegin filmi.
Mark Gurov, 10.r: Ma
olin ühtlasi stsenarist, režissöör ja operaator.
Sandra Nigulis, 10.b: Osalesin
kahes filmis. Ühes filmis olin kõrvalosatäitja ja osalesin massistseenis,
teises filmis, Anette Kasemägi filmis “Vale”, olin peaosatäitja.
Maria Dolgova, 10.r: Osalesin
kahes filmis. Ühes filmis olin stsenarist ja režissöör, teises filmis tegin
montaažitööd. See polnud eriti raske, sest mul on hästi lollikindel
monteerimisprogramm ja selle kasutamine ei võtnud palju jõupingutust.
Missugune filmidest kõige
rohkem meeldis?
Iris Maria Übner, 10.r:
Mulle meeldis kõige rohkem Mai- Liis Meriloo film „Konts“. See oli selline
mõnus, lühike ja naljakas. Kõige muljetavaldavam oli aga Tamur Viidalepa filmi
„Õnnetu armastus“ stsenaarium.
Sandra Nigulis, 10.b: Ilmselt
Reimo Reimandi film, kuna see oli päris reaalne. See tuli tal lihtsalt väga
hästi välja.
Nicole Mikli, 10.b: Mulle
meeldis Anette Kasemäe film „Vale“, sest see oli naljakas.
Maria Dolgova, 10.r: Mulle
meeldisid kõige rohkem Reimo Reimandi „Dimo kooliseiklus“ ja Randel Suurkase „
Arusaamatus“. Need olid lõbusad ja
tabavalt tehtud filmid.
Mark Gurov, 10.r: Minu
lemmikuks sai Kristofer Kirsi ja
Andres-Hardi Ormuse „Palgamõrvar“, sest see oli selline tore ja naljakas ning
seda vaadates sai palju naerda.
Kas jäid enda tehtud tööga
rahule ja sellega kuidas sa ekraanil välja nägid?
Iris Maria Übner, 10.r: Jäin
väga rahule. Olime tööd tehes pigem iseseisvad, kuid abi saime ka juhendaja
suunamisest. See oli väga huvitav kogemus, soovitan kõigil proovida.
Mark Gurov, 10.r: Töö käigus
andis õpetaja nõu ja juhtis tähelepanu tehtud
vigadele, seega õpetajast oli ikka väga palju abi. Film tuli välja ja töötas
nii nagu ma lootsin, kuid oleks võinud ka paremini teha.
Sandra Nigulis, 10.b: Jah
jäin enda tehtud tööga rahule ja end oli ekraanilt kena vaadata.
Nicole Mikli, 10.b: Jäin
tegelikult hästi rahule. Näitlemine ja rolli sisse elamine oli raske ning ennast
oli veidi imelik kõrvalt vaadata.
Maria Dolgova, 10.r: Jah,
kuna ma pingutasin filmi tegemise nimel päris palju ja tegin filmi enda
nägemuse järgi, siis see ka meeldib mulle.
Õnneks tuli kõik väga ilusasti välja.
(Emily-HestiaT) |
(Emily-HestiaT) |
No comments:
Post a Comment