29.
aprillil etendasid
3.b
klassi kui loovuse klassi lapsed
algklassiõpilastele
muusikali “Pöial-Liisi”,
mis on tuntud H.
Chr. Anderseni muinasjutt armsast lilleneiust Pöial-Liisist, kes
läbi seikluste leiab lõpuks oma õnne.
Muusikal
jõudis lavalaudadele tänu 3.b klassi klassijuhataja Lii Elhi,
muusikaõpetaja Kristiine
Mõttuse ja kehalise kasvatuse õpetaja Helme Pärna
ettevõtlikkusele, kelle juhendamisel omandati sõnaline, muusikaline
ning tantsuline osa muusikalist.
(Emily-HestiaT) |
Tutvume
muusikali saamislooga.
Kuna
loovuse klassi õppekava 3. klassile näeb ette näidendi etendamist
ja lavastamist, mis võib olla muusikaline, sõnalavastus kui ka
päris muusikal, siis otsustati lavastada muusikal “Pöial-Liisi”.
Idee
sündis sellest, et kevadel käidi vaatamas Kaari Sillamaa
samanimelist etendust.
Muusikal
tundus žanrina sobilik seetõttu, et 3.b klassis on rohkesti
musikaalseid lapsi. Sobilikud laulud saadi Kaari Sillamaa laste -ja
noortemuusikalide kogumikest.
Muusikali
ettevalmistav töö kestis septembrist aprillini. Vajalikest
kostüümidest valmistati osa ise, osa tõid lapsed kodust kui ka
laenasid oma sõpradelt või kostüümilaenutusest.
Eesmärgiks
sai võetud esineda õpilastele, lastevanematele, vanavanematele,
õdedele, vendadele ja esineda hästi.
Mida
arvavad muusikalis osalenud õpilased ise,
küsisime
osatäitjatelt.
Keda
sa muusikalis mängisid? Kuidas õnnestus just sinul see roll endale
saada?
Teele
Irene Põld, 3.b:
Mu põhiline roll oli hiireemanda roll, aga ma mängisin ka haldjat
haldjatantsus või nii-öelda liblikat liblika tantsus.
Ma
tahtsingi hiireemand olla ja
kõige rohkem meeldis mulle hiireemanda rolli juures see, et
hiireemand oli põhimõtteliselt Pöial-Liisi elupäästja.
Pöial-Liisi kurva laulu ajal hiireemand arvas, et tüdruk sureb ära,
ja siis hiireemand päästis ta elu, viies ta oma urgu sooja.
Karite-Mirell
Mander, 3.b: Õpetaja
valis mind mängima Pöial-Liisit. Katseid polnud, aga me pidime oma
soovi avaldama. Oluliseks peeti, et selle osa saaks õpilane, kes on
hea laulja või hea tantsija. Teksti oli alguses raske õppida, kuid
lõpus oli vahva.
Etenduse
juures meeldis kõige rohkem, et kõik olid sõbralikud ja abivalmid.
Joonas
Segaert, 3.b: Mina
mängisin printsi. Sain sellesse ossa nii, et olin seda näidendit
varem mänginud ja õpetaja valis minu selleks lihtsalt ja mingit
konkurentsi polnud. Minu rolli puhul palju tahtjaid polnudki, kuid
Pöial-Liisi rollile oli konkurents suur.
Valmistusime
etenduseks umbes kaks
kuud ja tegime proove korra nädalas. Teksti ja laule polnud raske
ära õppida ja seda arvasid ka paljud teised. Mulle meeldib kõige
rohkem selle juures see, et me pidime
koostööd tegema, et näidend üldse korda läheks..
(Emily-HestiaT) |
(Emily-HestiaT) |
(Emily-HestiaT) |
(Emily-HestiaT) |
No comments:
Post a Comment