Põhikooli vene keele päeva võitjaks osutus 6.c klass

Nagu ka eelnevatel aastatel, toimus ka tänavu, 5. märsil, põhikooli õpilaste seas vene keele päev. Üritus oli pühendatud pühapäeval tähistatavale naistepäevale. Züriisse kuulusid seekord õpetajad R. Krims, R. Kelp, J. Meškenaite, H. Pääro, R. Teras ning koolipsühholoog Kai Pertel. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama 6.a klass ning koos esitanud lauluga 7.a ja 7.b klass. Esimese koha sai 6.c klass looga "Aнтошка".  

Zürii esitustele hinnanguid andmas
(MartinK)

Esimesena astus üles 6.a klass. Esinesid kõik põhikooli klassid 6. kuni 9. klassini välja peale 6.b, 9.b ja 9.c klassi. Viimased esinesid oma lauludega järgmisel päeval toimuval gümnasistide vene keele päeval. Laulud valis iga klass üritusele oma vene keele õpetaja soovitustega. Seni kuni žürii otsust langetas, toimus publikuhääletus. Lava ees seisis iga klassi eest ümbrikuga õpilane, kuhu sisse said klassid oma lemmiku etteaste eest sedeli panna. Publiku lemmikuks osutus 8.c klass.

Pilte saab vaadata siit.

Võitjaklass oma lugu esitamas
(MartinK)

Orissaare staadionitamm on EUROOPA AASTA PUU 2015

Meiegi kooli telerist käis läbi info, mis kutsus kõiki osalema Euroopa Aasta Puu hääletusel. Ajaks, mil hääletus salajaseks muudeti (21. veebruar), oli Eesti puu kogunud ligi 41000 häält ning olime Ungaris asuva puu järel teisel kohal, ligi 2000 häälega taga.

Nädalane lõpuspurt ja ürituse reklaam olid aga sedavõrd võimsad, et täna saabusid meeldivad uudised - ligi 60000 häälega on võitjaks tulnud Orissaare staadionitamm!

Envioronmental Partnership Associationsi ametlik pressiteade.

(Kalmer Saar)

Pусская кухня

Siililegi selge: kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist. Esimesed teated Vene köögi kohta pärinevad sajanditetagustest kirjalikest allikatest.

Iidsetest aegadest on Venemaal küpsetatud karaskeid, valmistatud pelmeene ja vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, ilma milleta ei kujuta ka tänapäeval vene söögilauda ette.

 

Vene rahvusköögi omapära ei olenenud siiski üksnes toiduainetest, vaid erilisest valmistusviisist, milleks oli hautamine ja küpsetamine Vene ahjus. Taolisel meetodil valmis toit aegamööda malm- või savipotis. 

Otse loomulikult on vene köögile omapärane toiduaine hapukoor ehk smetana. Ilma selleta on nii mõnigi roog mõeldamatu. Samuti armastatakse marju – nii värsketena, kissellides, kompottides kui klimpide täidisena. Ka liha süüakse palju: kõige rohkem veise- ja sealiha. Kalu soolatakse ja suitsutatakse ning mereandidest on delikatessideks jõevähk ja kaaviar.

Samuti on vene köögis palju jooke: kali, mõdu, morss ja sbitnja (meejook). Rahvuslik jook on tee, millele lisatakse kas piima, koort, mitmesuguseid ürte või sidrunit.

Tuntumad rahvustoidud on näiteks kapsarullid, puljongid, uhhaad, rassolnikud, sõrnikud. Lugu peetakse igasugustest liha- ja kalaroogadest, pashast ning pliinidest, kuid traditsioonilisi roogasid on palju. 

Vene kultuuri hindab ka Lilleküla Gümnaasium – käesolev nädal on pühendatud vene keelele. Sellega seoses pakuti täna meie kooli sööklas böfstrooganovi, puudu ei olnud ka tatar ja must leib. Hapukoore entusiastid peavad ootama – rassolnikut saab neljapäeval.

(MartinK)

(MartinK)

5. klassid tutvusid saksa keelega

(MartinK)

Kas teadsid, et Saksamaal on parimaks hindeks 1 ning halvimaks 6, et esimene sõiduauto leiutati 1886. aastal sakslase Karl Benzi poolt või et advendikalender pärineb Saksamaalt?




Seda kõike tutvustati täna 5. klasside õpilastele, kel ootab ees B-võõrkeele valimine. Nimelt tekkis TLG saksa keele õpetajal Kersti Seebal idee kutsuda külla praktikant Tallinna Ülikoolist, et anda nooremale kooliastmele põgus ülevaade saksa keelest ja kultuurist. Üritust aitasid läbi viia 11.h ja 11.r klassi parimad saksa keele kõnelejad.

Sissejuhatav slide
(MartinK)

11.h ja 11.r klassi tublid abilised
(MartinK)

Päevakava koosnes neljast punktist: esmalt tutvustati fakte, seejärel õpiti hääldama mõnda eesti keelega sarnast sõna (nt pall - der Ball või tort - der Torte), edasi toimus viktoriin ning lõpetuseks vaadati saksakeelset seriaali "Extr@".

Viktoriin koosnes kokku 10 küsimusest ja eeldas lisaks elementaarsetele teadmistele ka varem esitletud faktide meelde jätmist.
Muuhulgas küsiti lastelt, kust on pärit W. A. Mozart, mida tähendab eesti keeles Guten Tag ning kuhu aasadele viiakse Šveitsis lehmad rohtu sööma.

Lapsed viktoriinile vastamas
(MartinK)

Kõik pildid on saadaval SIIN.

Korvpalli alagrupimängud jätkusid taas

Juba kahe paiku oli saali kogunenud hulga rahvast, kes ootasid peatselt algavate korvpalli alagrupimängude jätku. Mängud hakkasid küll klassikaliselt hilinedes, kuid tänu 9. klasside koondvõistkonna loobumisele oldi ajakavast lausa ees. Pealtvaatajate poolest jääb korvpall muidugi kooli leivanumbrile - võrkpallile - alla, kuid mõningad olid raatsinud siiski kohale tulla oma klassikaaslasi ja sõpru toetama.

Tänased tulemused:
12.l (10) - 11.l (21)
11.r (19) - 11.h (12)

Järgmised mängud toimuvad esialgsete plaanide järgi taas nädala pärast, 10. märtsil. Poolfinaalides lähevad vastamisi 10.b - 11.h & 11.l - 12.r.

11.l ja 12.l mängu avaminutitel visatud vabavise
(HelerinU)

11.l mängija kaitsetööd tegemas
(HelerinU)

11.r mängija pallikäsitsemisoskust demonstreerimas
(HelerinU)

11.r mängija pealeviset sooritamas
(HelerinU)

Mis sealt ülevalt küll kukkuda võiks, kas järjekordne punkt 11.r arvele?
(HelerinU)

Kogu fotogalerii on saadaval A2-tiimi Fotkis.

7. ja 8. klasside vene keele viktoriini võitis 8.b

Täna, 3.märtsil toimus neljanda tunni ajal vene keele viktoriin, millest võtsid osa 4-5 liikmelised rühmad igast 7. ja 8. klassist. Võitjaks tuli 8.b klass, teine koht läks 8.c klassile ja kolmanda koha said 8.a klassi õpilased.
Viktoriini kestus oli 45 minutit ning see oli väga õpetlik ja vaimukas. Viktoriini korraldajateks olid vene keele õpetajad Julia Mihhailova ja Svetlana Simonova.

Võistlejad pidid lahendama neli venekeelset ülesannet:

1. ülesanne: osalejatel tuli eesti keeles neile jutustatud kirjelduse põhjal ära arvata, mis ruumiga oli tegemist, ja siis see vene keeles paberile kanda. 



(HelerinU)

2. ülesanne: õpilased pidid ekraanile kuvatud piltide järgi tabelisse vene keeles kirjutama, mis värviga oli tegemist. Kokku oli vaja ära arvata 8 pilti.



(HelerinU)

3. ülesanne: paari tuli panna riideesemete pildid nende venekeelsete nimetustega. Erinevaid riideesemeid, millele tuli nimetus anda, oli 12.



(HelerinU)

4. ülesanne: võistlejatele loositi välja amet, mida tuli teiste võistkondade ees esitada ilma rääkimata.

(HelerinU)

Zürii otsust langetamas

Rohkem pilte viktoriinil toimunust leiate SIIT.

E-etteütlus tõi kooli Eesti Rahvusringhäälingu võttegrupi

E-etteütlus on tänavu juba kaheksandat korda toimuv internetipõhine etteütlus, mida viiakse läbi Vikerraadio vahendusel.

TLG eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess on e-etteütluse korraldustiimis ning sel puhul otsustas ERR lisada promovideosse ka klipikese õp Kessi koolitunnist. Nii-öelda katsejänesteks olid tänasel päeval 9.c klassi õpilased.  

Keda peale õpetaja Kessi ja tuttavate nägude 9.c klassi näol videos kohata võib, saad näha SIIT. Promovideo on nähtav ERR-i ETV kanalil alates 4. märtsist. 

Ka meie kool osaleb emakeelepäevale pühendatud etteütluse kirjutamises, läbiviijaks on muidugi õpetaja Kess. Osalema oodatakse 9.-12. klasside parimaid õigekirjatundjaid (soovi korral kontakteeruda oma emakeeleõpetajaga).

(MerilS)

9.c klass agaralt etteütlust kirjutamas
(MerilS)

Portreelugu: Õpetaja Eva Hanni kui üks pikaajalisemaid õpetajaid meie koolis

Miks otsustasite hakata eesti keele ja kirjanduse õpetajaks?

Käisin aastaid tolleaegse kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel. Et esimesel katsel sisse ei saanud, läksin õppima esimest eriala, mille puhul uskusin, et see pakub mulle huvi.

Kelleks tahtsite lapsena saada?

Ei teagi enam täpselt, kelleks kõik saada tahtsin, meeles on, et naabritädi süda oli haige ja siis tahtsin arstiks saada.

Kus koolides olete käinud?

Tolleaegne 2. keskkool ja 4. keskkool (praegune Kristiine Gümnaasium).

Milline oli kooliaeg, siis kui teie käisite koolis?

Ei mäleta, et see aeg õpilase jaoks tollal väga erinev tänase kooliga oleks olnud. Õpilasena ei muretsenud ühiskondlike, poliitiliste jm taolise pärast. Ikka lõbus oli.

Milline oli teie lapsepõlv võrreldes praeguse aja lastele võimaldatud mugavustega?

Mugavusi oli muidugi tunduvalt vähem, aga ei teadnudki tahta seda, millest aimugi polnud.

Mis aastal asusite tööle?

1977

Kuidas leidsite Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi?

Helistasin tööpakkumise kuulutuse peale.

Miks just see kool?

Ei teadnud sellest koolist midagi. Kuna mind ei suunatud tööle, nagu tollal ette nähtud oli, sest olin lapsepuhkusel, siis võtsin kontakti esimese tööpakkumisega, mille ajalehest leidsin.

Millised olid algusaastad? Rasked?

Ei olnud. Suutsin ennast ikka maksma panna, kuigi sain kohe spordiklassi, kus olid ainult poisid. Nemad püüdsid mind küll proovile panna, aga kui neid nüüd vilistlaste õhtul näen, on vaid parimad mälestused.

Millised on huvitavamad mälestused tööl oldud ajast?

On muidugi kentsakaid vahejuhtumeid, mida mõnikord meenutada. Näiteks läksin kord enne tunni lõppu 1. korruse puhvetist saia ostma, et mitte pärast lastega järjekorras seista. Sel ajal läks õpetaja õpilaste nn koduklassi, mis võis asuda 2. ja 4. korruse vahel, ja järsku ei suutnud ma meenutada, millisest klassist tulin. Tegin ühe ukse lahti, seal oli õpetaja tunnis, aga mina arvasin, et ta tuli laste kisa peale, ja nii ma põrutasingi: ah, ei saanud ilma õpetajata hakkama. Mulle vaatasid otsa hämmastunud näod, olin astunud valesse klassi.

Õpilased on üldiselt meelestatud negatiivselt ja käituvad õpetajatega ebaviisakalt, kuidas Teie seda kommenteerite?

Võib- olla on meelestatud negatiivselt, aga välja näitavad seda harva. Ma olen ise liiga positiivselt meelestatud, et sellest mingit numbrit teha.

Kuidas on õpilased ajaga muutunud?

Võib-olla on pealiskaudsemad, tundub, et rohkem kui varem loodatavad selle peale, et saab ka hariduseta hakkama, et kooliskäimine pole nii väga oluline.

Kas töö kõrvalt jääb ka vaba aega, kuidas selle sisustate, ehk millega tegelete ja millised on Teie hobid ja miks just need?

Jääb ikka. Kui vähegi aega, armastan reisida, lõunamaad meeldivad mulle väga, noorusest alustatud spordiga (lauatennis) tegelemine on ka praegu väga põnev, füüsiline pingutus on parim vaheldus vaimutööle. Tulen võistlustelt tagasi ja mõtlen tükk aega, kus ma tööl nüüd pooleli jäin. Nii on pinged maandatud.

Kuidas olete tööga rahul nii madala palga juures?

Ma ei arvagi, et see palk nii madal oleks. Kindlasti ei suudaks ma kontorilaua taga 8 tundi istuda ja ärinaist minust pole.

Miks Te pole vahetanud töökohta?

Vahetada on põhjust parema vastu, järelikult pole leidnud.

Veebruarikuu lõpetame lühifilmiga!

Intervjuu meie kooli vilistlase Siretiga, kes suundus Inglismaale kõrgharidust saama

Siret Saaremägi on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi vilistane, kes lõpetas meie kooli 2014. aasta kevadel. Peale meie kooli lõpetamist suundus ta Inglismaale Coventry'sse oma õpinguid jätkama.

Kuidas tekkis mõte minna Inglismaale õppima?

Mõte Inglismaale õppima minna oli mul juba põhikoolis. Nimelt käisin kuuendas ja seitsmendas klassis Inglismaal keelekoolis (nädal aega mõlemal aastal) ning elasin kasuperes. Päeval olid keeletunnid ja õhtuti korraldati erinevaid üritusi ja väljasõite. Selle lühikese aja jooksul otsustasingi proovida tulevikus Inglismaa ülikoolis õppimist.

Mis koolis ning mis eriala õpid?

Õpin Coventry Ülikoolis bioloogia ja kohtuekspertiisi eriala (Biological and Forensic Sciences).

Millised olid kooli sisse saamise nõuded?

Inglismaal ülikooli kandideerimine on hoopis teistsugune kui Eestis. Avalduse täitmisele on vaja hakata mõtlema juba septembris, sest kandideerimise tähtaeg on jaanuaris.

Kogu kandideerimine käib läbi UCASi (internetisait, kus on võimalik kandideerida kõikidesse UK ülikoolidesse – lisatud autori poolt). Kokku saab valida viis ülikooli või eriala, kuhu kandideerida. Kõik ülikoolid nõuavad motivatsioonikirja, kus peab kirjutama, miks soovid just seda eriala õppida ning millega tegeled vabal ajal. Põhimõtteliselt on vaja ennast neile „maha müüa”. Kirja pikkus võib olla maksimaalselt 4000 kirjamärki. Lisaks on vaja teha ka keeletest, sest ülikoolid nõuavad üldjuhul vähemalt C1 keeletaset (võimalikud keeletestid on näiteks CAE ja IELTS).

Kuna eksamid on maikuus, aga kandideerimine toimub jaanuaris, on vaja alguses kandideerida oma olemasolevate keskkooli hinnetega ja nii-öelda ennustada, mis võib olla kolme eksami keskmine tulemus. Peale avalduse saatmist on vaja oodata ülikoolidelt vastuseid. Võimalik on saada kolm vastust: conditional (tingimuslik), unconditional (tingimusteta) või unsuccessful (ebaõnnestunud). Tingimuslikus vastuses ütleb ülikool, millised eksamitulemused ja lõpuhinded on vaja saada, et ülikool sind vastu võtaks. Kui neid tingimusi ei täideta, siis ülikooli sisse ei saa. Tingimusteta pakkumine antakse üldjuhul nendele, kes on varasemalt keskkooli lõpetanud ja teavad oma hindeid.

Millest tulenes Sinu kooli- ja erialavalik?

Kuna minu viiest valikust meeldis Coventry mulle kõige rohkem, siis valisingi selle.

Milline on Sinu tavapärane koolipäev ja -nädal?

Ei ole konkreetset nädalaplaani, kuna iga nädal on erinev tunniplaan. Hommikul lähen mõneks tunniks ülikooli loengutesse, laboritesse või töötubadesse ning mõned päevad on vabad. Kolmapäeviti käin uisutamis- ja fotograafiaklubis. Enamikul laupäevadel lähen lõuna ajal raamatukokku ning mõningal nädalavahetusel käin tööl või reisin Inglismaal.

Millised on suurimad erinevused, kui õpid ja elad Inglismaal?

Ei oska tuua välja palju erinevusi õppimise suhtes, kuna ma pole Eesti ülikoolis käinud. Põhiline vahe on tõenäoliselt selles, et siin on rohkem iseseisvat õppimist ja kooli vaheajad on erinevatel aegadel ning pikemad. Jõuluvaheaeg on kolm nädalat, lihavõtete ajal samuti kolm nädalat ning suvevaheaeg algab mai keskelt ning lõppeb septembri viimasel nädalal (mõningatel erialadel on see teistmoodi).

Kursuse hinded koosnevad üldjuhul kahest osast: Coursework ja Exams. Coursework alla kuuluvad esseed, labori raportid, postrid ja ettekanded.

Inglismaal elamine on kallim, kuid kui teada, millisest poest tasub mida osta, siis on võimalik elada odavamalt kui Eestis.

Inimesed on siin sõbralikumad ja õnnelikumad, mis on täiesti arusaadav, sest suhtutakse üksteisesse paremini. Inimesed saavad kõrgemat palka, millest on võimalik normaalselt ära elada.

Kuidas leidsid endale elamispinna? Milline elu seal linnas on? Milliste sõnadega iseloomustaksid enda kodulinna Inglismaal?

Elamispinna saamiseks oli kõigepealt vaja oodata vastuseid ülikoolidest. Peale vastuste saamist oli vaja valida kaks ülikooli ehk esimene valik ja tagavaravalik. Elamispinda saab taotleda ainult sellesse ülikooli, mis on esimene valik (ainult õpilaselamutes on selline süsteem).

Pärast avalduse saatmist oli vaja oodata eksami tulemusi. Kuna mina täitsin oma esimese valiku sisseastumisnõuded, sain ma juulikuus kõne, kus mulle pakuti tuba ühes õpilasmajutuses.

Coventry on peaaegu sama suur kui Tallinn ning elanike arv on samuti ligilähedane. Elu siin linnas on nagu elu ühes linnas ikka. Kõik vajalik on käeulatuses.

Kas näed enda tulevikku Eestis või välismaal?

Minu tulevikuplaan on lahtine ning eks näis, kuhu tulevik mind viib, kas Eestisse või Inglismaale.

Sireti õpilasmajutus

... ning tema korterikaaslased

Inglismaa onesie-kultuur

Halloween

Jõulusöögi valmistamine

(piltide autoriõigused kuuluvad Siretile)

Soovime A1 meediagrupiga Siretile palju edu ja jaksu! :)

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktused

23. veebruaril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi aulas vabariigi 97. aastapäeva pidulikud aktused. 11.R klass etendas katkendit filmist "Nimed marmortahvlil", esineti patriootlike laulude ja luuletustega ning direktror pidas kõne.

Fotograafid: JaneK ja KätlinR

Pingelise rahvastepalli finaalist tuli võtjana välja TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM!

20.veebruaril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 4.-5.klasside rahvastepalli finaal mängud.

Võistlus oli pingeline ning iga mängija andis endast parima kuni viimase minutini. Omavahel kohtusid Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Audentese Erakool.

Võistlusest väljusid kolm parimat kooli, kelle esindajad pärjati ka medalitega.

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.koht

Karjamaa Gümnaasium 2. koht

Audentese Erakool 3. koht

Esmaspäevane kooli spordisündmus - klassidevahelised korvpallivõistlused

23. veebruaril toimusid klassidevahelise korvpalli alagruppide mängud. Poolfinaalid ning finaal toimuvad märtsikuus.

Tulemused:

12L (24) - 11H (45)

10B (36) - 10R (15)

10R (5) - 12R (16)

10B (30) - 12R (21)

12L (24) - 11R (15)

11L (16) - 11R (10)

11L (32) - 11H (29)

Fotograafid: JaneK ja HenryR