Intervjuu riigikaitset õpetava Argo Kiviga

Palavalt armastatud nooremleitnant Argo Kivi on meie koolis kindlasti lemmikute õpetajate esirinnas. Seepärast valisime just tema oma portreeloo esinäoks. Argo Kivi on meie koolis töötanud 4 aastat riigikaitse õpetajana ja noorkotkaste juhina.

Lähemalt saab õp Kivi elu ja olu kohta infot järgnevast intervjuust.

Multimeedialaagri rõõmud

Nagu iga kevadine multimeedialaager, algas ka 10.-12. aprillil Türi Ühisgümnaasiumis peetu suure eksimisega ja raskete kottide tassimisega rongijaamast Türi koolimajja. Aga siiski jõuti edukalt ja valutavate selgadega kohale.

Seekord oli laagris neli valdkonda, kuhu sai ennast kirja panna: raadio, blogimine, tele ja mängufilm. Kuna blogisse olid valitud kõik uued inimesed, siis paljud sinna ei saanud, vaid paigutati eksperimendi alusel teistesse rühmadesse. Mind, kes seal laagris käis, paigutati raadiosse. Ilmselgelt said kõik väga-väga hästi hakkama.

Oli vaid laupäev ja öö vastu pühapäeva, et teha saateid ja blogisid, kuid kõik sai tehtud, kuigi enamik osalejatest ei saanud laupäeva öösel magada. Ennegi on öeldud, et kui minna meedialaagrisse, siis magada seal ei saa.

Mina olin raadiorühmas ’’Türi lahti’’ (nimi põhineb Raadio2 saatel ’’Silmad lahti’’). Mul oli kolm suurepärast juhendajat, kellel on raadio alal kogemusi. Nad said mulle väga kalliks nende kolme päevaga. Koos 13-liikmelise raadiotiimiga tegime 10-minutilise raadiosaate. Seda saab kuulata siit:.

Laagri teisel päeval käis kohal kaks kuulsat külalist: Eeva Esse ja Olaf Suuder. Nad mõlemad rääkisid umbes tunnijagu enda tööst ja elust. Eeva Esse omab ühte omanimelist Raadio 2 saadet ning ta on ETV-s „Aktuaalse kaamera” majandusuudiste toimetaja. Olaf Suuder on Kanal 2 „Reporteri” üks saatejuhtidest, kuid ta on varem töötanud ka raadios.

Laager lõppes traditsiooniliselt: tehtud saated vaadati ja kuulati ära. Jagati laiali eriauhinnad ning jäätist.

Järgmine laager toimub sügisel, arvatavasti novembrikuus. Kui keegi tunneb huvi meedia vastu ning tulevikus plaanib meediat õppima minna ja sellega tegeleda, soovitan soojalt meedialaagrisse minna. Sealt saab palju uusi kogemusi ja ka palju uusi sõpru.

Meie 1.-4. klasside näitetrupp võitis teatrifestivali Kanutiaia Kann 2015

Esmaspäeval, 27. aprillil võitis Lilleküla Gümnaasiumi 1.-4. klasside näitetrupp, kes esitas näidendi „Võluõunad ehk naeru kätte võib surra”, Kanutiaia Noortemaja Tallinna koolide teatrifestivalil 1. koha. Lavastajaks oli näiteringi juhendaja Kadri Lepik. Auhinnaks said nad Kanutiaia kannu, savist valmistatud kannu.

Mihkel Ulmani näidend ’’Võluõunad ehk naeru kätte võib surra’’ rääkis sellest, kuidas Pierrot pidi minema seitsme maa ja mere taha võluõunu (naeru- ja nutuõunu) otsima, et oma teater päästa kurbusest ja tragöödiast. 

Tee peal kohtas ta printsessi, kes polnud kunagi naernud, ning ta läks Pierrot’ga kaasa. Võluõunte juurde jõudes pidid nad hiiglastega võitlema, võitsid neid ja võtsid ka õunad. Tagasi tulles ei tohtinud nad õunu hammustada, kuid kuna kumbki polnud naernud, võtsid nad ikka ampsu. 

Ja nad muutusid ülbeteks ja vastikuteks ning loomulikult ka naersid. Kui näidend lõppes, võtsid nad ampsu nutuõunast ja muutusid tagasi normaalseks. Sellega päästsid nad ka teatri, kui andsid naeruõuna teatri juhatajale. Ja teater muutus jälle lõbusaks.

Ka eelmisel aastal osalesid meie näiteringi lapsed samal teatrifestivalil ja tulid oma vanusegrupis laureaadiks.

 
Palju õnne neile!

12. klassid pidasid maha korraliku tutipäeva

23. aprillil, abiturientide tutipäeval tulid abituriendid kooli lapselikes riietes, et viimast korda koolilaps olla ja päeva lõpus, kui kõlas viimane koolikell, oma koolielule punkt panna.

2. vahetunni ajal kogunesid kõik 12. klassid teisele korrusele, et ühiselt pidada maha lauluvõistlus. Järjestus oli selline:

3. koht 12.L

2. koht 12.R

1. koht 12.H

3. vahetunni ajal võistlesid abituriendid staadionil omavahel teatejooksus.

5. tunni ajal kogunesid aulasse 11. klassid, mudilaskoor ja üks esimene klass. Abituriendid pandi istuma kõige ette põrandale pandud matile. Esimestena esines mudilaskoor lustakate lauludega, järgmiseks lugesid väiksed õpilased naerma paneva luuletuse. Peale pisikeste esinemist hakati 12. klasside õpilastele jagama kingitusi. Kingituste jagamise ajal näidati muusika saatel abiturientide pilte.

Viimaseks esitasid 11. klassid ühislauluna Orelipoisi „Valsi“. Ja siis kõlaski abiturientidele viimast korda koolikell. 

11. klasside soojendus enne esinemist
  (AndreasA)

12. klassid etendust nautimas
 (AndreasA)

Rohkem pilte tutipäevast näeb siin.

7.B ja 6.A võitsid inglise keele laulukonkursi

22. aprillil kogunesid põhikooli õpilased ja inglise keele õpetajad aulasse, et pidada inglise keele päeva. 5.-6. klasside arvestuses sai esikoha 6.A klass esitusega “The Nights” ning 7.-9. klasside alagrupis 7.B klass esitusega “Cheerleader”. Publiku lemmikuks oli taaskord 9.B klassi “Uptown Funk”, mis oli ka Rahumäe Põhikoolis toimunud playback-üritusel publiku lemmik.

Esitlused olid väga erinevad ja mitmekülgsed. 9.B imiteeris taaskord väga täpselt "Uptown Funki", mis tõi neile ka Rahumäe Põhikoolis 3. koha ja eriauhinna. Nende paralleelklass, 9.A, esitas aeglase ja sügavamõttelise laulu „Impossible" ning näitas juurde slaidshow’d oma klassi tegemistest üheksa aasta jooksul.

7.B
(Foto: EmilyH)

7.C esitas pooleldi laulu, pooleldi koomilise näidendi “The Duck Song”, mis oli naljakas, kuid natukene liiga vaikne ja tagumistesse ridadesse ei kostunud. Kõvasti vaeva oli näinud 7.B - kõigil tüdrukutel olid sarnased riided ja sahistid, mis jättis mulje, nagu nad oleksidki päriselt kisakooritüdrukud. Kõige julgem esitus oli 8.A klassil, kes otsustasid laulu taustamuusika kasutamise asemel ise kitarri mängida ja laulda.

8.A
(Foto: EmilyH)

Eraldi tooksin välja 7.A klassi, kes näitasid oma esitusega, et hallist massist erinemine ei ole halb. Laulu lõpus viisid kõik poisid lava keskel istuvale “nohikust” tüdrukule lilli.

Laulukonkursil osales 14 klassi. Võistluse muutis eriliseks see, et iga klass pidi laulma ise. Žüriisse kuulusid meie kooli gümnasistid. Võistlus toimus kahes alagrupis - 5.-6. klassid ja 7.-9. klassid.

Paremusjärjestus

5.-6. klassid:

I koht 6.a klass The Nights

II koht 5.b klass La La La

III koht 6.b klass Uptown Funk

7.-9. klassid

I koht 7.b klass Cheerleader

II koht 9.a klass Impossible

III koht 9.b klass Uptown Funk

Publiku lemmik:

9.b klass Uptown Funk

Rohkem pilte SIIT

Tormine ilm ei takistanud jüriööjooksul osalejaid

Igaüks on kord ajaloos õppinud jüriöö ülestõusu. Seda sündmust mälestatakse ja tähistatakse veel tänapäevalgi. Meie koolile on saanud iga-aastaseks traditsiooniks jüriöö tähistamine laheda jooksuvõistlusega. Kui varem on joostud ka linnatänavatel ja teiste koolidega võidu, siis viimastel aastatel on piirdutud oma “kodustaadioniga” ning üksteisele konkurentsi pakuvad ainult oma kooli võistkonnad.

Eile, 23. aprillil oli taaskord käes aeg oma jooksutossud kapist välja otsida ning teiste klasside võistkondadega võidu kimama hakata. Võistlusel osalesid 6.-12. klassid ning tänavu osales kokku 14 võistkonda. Alagruppe oli kolm: gümnaasium, 8.-9. klassid ja 6.-7. klassid. Igas võistkonnas pidi olema neli tüdrukut ja neli poissi. Vastavalt sellele joosti 320 ja 400m.

(Foto: AndreasA)

Hoolimata varasematest kaebustest, et üritus toimuvat liiga hilisel kellaajal, olid siiski enamik klasse kohale tulnud. Muidugi ei puudunud ka kaasaelajad ning isegi mõned õpetajad, kes häälekalt oma klassile kaasa elama olid tulnud.

Kui muidu tullakse ja lihtsalt sooritatakse oma jooks, siis 12.R otsustas võistluse veidi huvitavamaks teha. Nende meeskond oli kohale tulnud erinevates kostüümides, näiteks karu või vana naisena. Viimane ring aga läbiti lausa aiakärus. Esikolmikusse küll ei pääsetud, kuid selline huumor pälvis neile siiski auhinna - eripreemia.

(Foto: AndreasA)

Esikoha võitjaid autasustati rändkarika, kringli ja jookidega. Ka teised esikolmikusse kuulunud said kringli ning joogid, ülejäänud osavõtjatele jagati lohutusauhindu.

Gümnaasiumi järjestus:

1. 11.R
2. 10.R
3. 11.H
4. 10.B
5. 12.R eripreemia

8.-9. klasside järjestus:

1. 9.A
2. 9.C
3. 8.C
4. 8.C

6.-7. klasside järjestus:

1. 6.A
2. 6.C
3. 7.B
4. 6.B
   Rohkem pilte SIIT
   

Mudilaskoor salvestas nädalavahetusel plaati

18. ja 19. aprillil salvestati meie kooli aulas mudilaskoori plaati. Kohale tuldi hommikul kella kümneks, et laulda klaveri ja flöötide saatel erinevaid eestikeelseid laule.

Mudilaskoori juhendas muusikaõpetaja Kristiine Mõttus ja väikest flöödiorkestrit õpetaja Helgi Tõnnemaa. Salvestamisega tegeles tööõpetuse õpetaja Kristjan Must.



Mudilaskoor täies koosseisus
 (AndreasA)

Teisi pilte näeb siin.

Gümnaasiumi korvpallititaanide heitlus lõppes 11.L võiduga

Reedel, 21. aprillil mängisid 11.L ja 10.B meie võimlas korvpalliturniiri otsustava finaalkohtumise, mille 11.L võitis ühe punktiga.

Mäng oli tasavägine ja agressiivne algusest lõpuni, kuni otsustava momendini. Otsustavaks momendiks kujunes 10.B klassi viimane vabaviske seeria, kui mängu lõpuni oli jäänud veel ainult 10 sekundit, mille sissevisetel oleks saanud mängu viia lisa ajale. 11.L klassi õnneks viimane vise sisse ei läinud ja sellega lõppes mäng seisuga 24:25.

Avapauk mängule
(Andreas Albert)

Puhkemoment
(Andreas Albert)

(Andreas Albert)

Võidukas 11.L
(Andreas Albert)

Robootikat ja joonestamist õppivad gümnasistid tutvusid E-Profiiliga

14. aprillil kogunesid 11.L ja 11.R õpilased hommikul kell 8 kooli ette, et ühiselt minna Suur-Sõjamäel ja Paldiskis asuvasse ettevõttese AS E-Profiil.

E-Profill on suur Eesti firma, mis loodi 1997. aastal ja tegeleb enamasti nafta- ja gaasitööstuse seadmete ning metallkonstruktsioonide tootmisega.

Suur-Sõjamäel tutvustati kontorit, kus inimesed loovad jooniseid ja uusi projekte. Kuna firmal on ka konkurente ja siseinfo on salastatud, oli pildistamine keelatud. Lisaks räägiti firma ajaloost ja edasistest plaanidest. 

Peale kontori tutvustamist mindi edasi tohutu suurde tehasesse, kus toimub detailide ettevalmistus enne kokkupanekut.

Detailide kokkupanek toimub Paldiskis, kuhu õpilased järgmisena ka viidi. Paldiski oli õpilaste jaoks kõige huvitavam, sest sai ise oma silmaga näha suurt valmis kraanat ja sai ka ronida valmiva kraana peale.

Draamateatri etendus "Wabadusrist" täiendab ajalooteadmisi

(Pilt pärit SIIT)

15. aprilli õhtupoolikul seadsid 11. klasside õpilased oma sammud Draamateatrisse. Koos mindi vaatama etendust “Wabadusrist”. Autori Indrek Hargla ja lavastaja Hendrik Toompere Jr. koostööl on sündinud lavateos, mis jutustab Eesti Vabariigi vaikiva ajastu n-ö “poliitilisest tagatoast” ja härrasmeeste klubist Centum.

Etendust vaadates jäi mulje, et peaosatäitjad sobivad oma rollidesse nagu valatult - Konstantin Pätsi mängis Ain Lutsepp, vabadussõdalaste juhti Artur Sirki mängis Tiit Sukk ning Johan Laidoneri rollis oli Ivo Uukkivi.

Lavastusele andsid hoogu juurde mitmed ballistseenid ja videoklipid, mis muutsid vaatamise huvitavamaks ja etenduse mitmekülgsemaks.

Üldiselt jäädi etendusega rahule. Siiski oleks soovituslik “Wabadusristi” vaatama minna inimestel, kes omavad sellest ajastust teadmisi ning on ajaloost ka huvitatud. Muidu võib etendus veidi igavaks ning arusaamatuks jääda.

Teatritükki viidigi vaatama 11. klassid, sest lugu käsitleb aega, mida õpetatakse just nendele klassidele. Kui koolis õpetatakse pigem faktiteadmisi, siis lavastus rõhutas ajalooliste isikute inimlikumat poolt, näidates, mis neid teatud tegudele ajendas. Nii et võib öelda, et kindlasti oli teatrikülastus pigem positiivne, eriti tulevastele ajalooeksami tegijatele.

Rohkem informatsiooni etenduse kohta leiab SIIT

Õpilased katsetasid üksteise tehtud arvutimänge

8. aprillil neljanda tunni ajal said 2.D klassi õpilased proovida klassikaaslaste programmeeritud arvutimänge. Juhendas õpilasi õpetaja Annely Ristikivi.

2.D klass on esimene, kes on esimesest klassist saati õppinud programmeerimist. Selle aine raames pidid õpilased tegema mängu, mida saab mängida korraga kaks inimest. Mängu algne versioon oli lihtsalt sinine taust ja muru ehk siis õpilased pidid ise looma maastiku, tegelased ja liikumise.

Tunni alguses jagas õpetaja õpilased arvutite taha ja nad pidid mängu avama ning seda paarilisega mängima. Üks õpilane said kasutada klaviatuuri nooleklahve ja teine kombinatsiooni WASD. Lisaks said õpilased proovida ka üksteise mänge, aega selleks oli antud viis minutit.

Mänge oli erinevaid, mõnes tuli tegelasena palli taga ajada, aga oli ka selliseid, mille tegevusest päris aru ei saanud.

Mängimine koos paarilisega
(DanekK)

Aeg vahetuseks ehk 5 minutit sai täis
(DanekK)

 Rohkem pilte näeb siin.

Kirev näitus, mida lihtsalt peab nägema

2. korrusel raamatukogu juures saab näha 5.-9. klassi õpilaste kunstitööde ülevaatusnäitust.

Välja on pandud väga palju töid, mida tuleks kindlasti uudistama minna.

Laudadest ja toolidest tehtud pilt-tornid

(KarmenP) 

Tervisepäev tõi õpilased hallist argipäevast välja

7. aprillil toimus meie koolis tervisepäev. Osa võtsid nii väikesed kui suured.

Tegevusprogramm oli järgmine:

2. vahetund- kallistada on mõnus;

3. vahetund- mediteerimisvahetund ja väikeste puhumisvõistlus;

4. vahetund- puhumisvõistlus suurtele ja võimlemine koos Leopoldiga. 

Suurte puhumisvõistlus

(DanekK)

Päris Leopoldi asemel oli kaasahaarav Leopoldi muusika

(DanekK)

Ka väiksemad said oma kopsumahu proovile panna

(DanekK)

Rohkem pilte näeb siin.
Lühike videoklipp sellest, mis toimus võimlemispeol.

Lühifilmide esilinastus „Kas sul on midagi öelda ?!“

1.aprillil kell 19.00 toimus kinos Artis 10. klasside praktilise meedia õpilaste lühifilmide esilinastus „Kas sul on midagi öelda ?!“

Üritus sai teoks praktilise meedia õpilaste juhendaja, õpetaja ja režissöör Eik Tammemäe ettevõtmisel. Filmide kaudu toodi vaatajani tänapäeva noorte igapäevaelu – rõõmud, mured, probleemid, fantaasia ja huumor. Esilinastusele olid kutsutud 10. klasside õpetajad, kooli juhtkond, filmide autorite klassikaaslased, pereliikmed, sõbrad ning filmindusega seotud külalised.

Filmid valmisid järgmistelt õpilastelt: Anette Kasemägi, Mark Gurov, Trevor Kokk, Kadri Ustav, Maria Dolgova, Mirjam Tamm, Jaan Erik Paas, Anette Piirsalu, Randel Suurkask, anu Marjan Lattik, Joonas Liivrand, Cari Aluoja, Tanel kindlam, Kersti-Brendan Klock, Mai-Liis Meriloo, Lauri Aru, Britta Liias, Kenneth-Marten Jaanus, Merilin Melts, Anett Klettenberg, Annabel Mägi, Hanna Lang, Rene Piiriselg, Gerli Kaselaid, Elisabeth Viilas, Hanna-Filippa Simenson, Kristofer Kirss, Andres-Hardi Ormus, Nicole Winona Mikli, Sandra Nigulis, Tamur Viidalepp, Martin Piir, Ragnar Võsa, Andrei Toštilin, Iris Maria Übner, Reimo Remand.

Tutvume lühidalt õpilasi juhendanud režissöör Eik Tammemäe tööga.

Kui kaua olete filmide tegemisega tegelenud? Mis ajendas teid selle erialaga tegelema?

Olen filmiga umbes 10 aastat tegelenud, sellest 6 aastat olen õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis režiid. Ega miski ei ajendagi otseselt sellega tegelema, see on lihtsalt kirg ja tahe koguaeg midagi teistele näidata / öelda.

Kuidas sündis koostöö Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilastega? Kui kaua on see koostöö kestnud?

Eelmine Filmi ja Meedia õpetaja lahkus ja küsis, et kas ma tahaksin õpetaja ametit proovida. Kuna mulle uued ja huvitavad kogemused meeldivad, siis võtsin selle rõõmuga vastu. Ma töötan siin esimest õppeaastat.

Kuna filmiprogramm „Kas sul on midagi öelda“ valmis suure hulga õpilaste koostöö tulemusena, siis missugused olid rõhuasetused filmi valmimise käigus? Oli see operaatoritöö, tegelaste karakterite väljatoomine või heliline taust?

Kui on hea lugu, siis tuleb ka hea film.

Missuguseid elamusi kogesite koostöös noortega?

See oleneb õpilastest, mõned on aktiivsed ja tahavad teha, siis on lihtne, aga mõndasid peab tagant utsitama, et nad laiskusest üle saaksid.

Millised oli teie jaoks olulisemad momendid filmi loomise protsessi käigus?

Kõik on oluline ja kõik peab olema põhjendatud.

Kuidas hindate valminud töö tulemust?

Neid filme ei saa kuidagi hinnata, sest need on alles esimesed tööd. Hinnata saab laiskust ja usinust, aga üldjuhul olen rahul, sest need peegeldavad noorte inimeste maailma.

Kui hinnata kriitiliselt valminud 34 lühifilmi  tehnilist poolt, siis kui suure protsendi puhul antud filmide hulgas täheldate juba professionaalse režissööritöö ilminguid?

See ei ole üldse oluline praegu. Tehniline oskus tuleb ajaga. Praegu on heameel, et on mida öelda.

Kas antud filmidest kannab igaüks oma sõnumit, mida noorteni tuua soovitakse või ühendab neid filme mingi üleüldine sõnum?

Nii nagu õpilased on erinevad, nii on ka nende filmid ja sõnumid erinevad. Ühendab see, et need on tegijate esimesed filmid, et nad kõik käivad 10- ndates klassides ja neil kõigil on midagi öelda.

Milline see oleks? / millised need oleksid?

Eks see kõik peegeldab meie ajastut.

Kas antud lühifilmidest sai mõnest Teie lemmik? Kui sai, siis missugune film ja millepärast?

Ei ole lemmikut, kõik õpilased on indiviidid ja isiksused. Meil on sõnavabadus, kõigil on õigus oma arvamusele ja võimalus ennast väljendada. Nautisin kõiki filme.

Uurime õpilaste mõtteid seoses valminud lühifilmidega.

Mis motiveeris filmide tegemisel?

Mark Gurov, 10.r: Mind motiveeris see, et minu poolt edastatav mõte jõuaks vaatajani.

Sandra Nigulis, 10.b: Ilmselt motiveeris meie meedia õpetaja Eik Tammemäe sõbralikkus ja tema antud väga huvitavad ainetunnid.

Nicole Mikli ,10.b: Kuna see oli kodutööks, siis pidi selle ära tegema. Kui antud töö oleks olnud vabatahtlik, siis arvatavasti poleks ma osalenud.

Maria Dolgova, 10.r: Kuna antud ülesanne tuli täita meie õppekava kohustusliku osana, siis pidin selle ära tegema ja kõige rohkem motiveeris mind hea hinde saamine. Samas oleksin ka vabatahtlikultselle ülesande täitnud.

Milliseid takistusi kogesid filmi tegemisel?

Iris Maria Übner, 10.r: Väga hästi läks. Tegelikult ei olnudki erilisi takistusi, kõik kulges sujuvalt ja polnud vaja ka palju kordi ühte kaadrit läbi teha.

 Mark Gurov, 10.r: Suurimaks takistuseks oli aeg ja Eestimaa ilm.

Nicole Mikli, 10.b: Raskused olid aja planeerimisega ja kõige ning kõigiga arvestamisega. Keeruline oli leida sellist aega, et kõik saaksid samal ajal kohale tulla.

Maria Dolgova, 10.r: Näitlejate kokkusaamine oli väga raske, tähtaegadest kinni pidada oli raske ning ilm segas meie tööd.

Milline oli sinu roll filmi valmimisel?

Iris Maria Übner, 10.r: Ma tegin filmi.

Mark Gurov, 10.r: Ma olin ühtlasi stsenarist, režissöör ja operaator.

Sandra Nigulis, 10.b: Osalesin kahes filmis. Ühes filmis olin kõrvalosatäitja ja osalesin massistseenis, teises filmis, Anette Kasemägi filmis “Vale”, olin peaosatäitja.

Maria Dolgova, 10.r: Osalesin kahes filmis. Ühes filmis olin stsenarist ja režissöör, teises filmis tegin montaažitööd. See polnud eriti raske, sest mul on hästi lollikindel monteerimisprogramm ja selle kasutamine ei võtnud palju jõupingutust.

Missugune filmidest kõige rohkem meeldis?

Iris Maria Übner, 10.r: Mulle meeldis kõige rohkem Mai- Liis Meriloo film „Konts“. See oli selline mõnus, lühike ja naljakas. Kõige muljetavaldavam oli aga Tamur Viidalepa filmi „Õnnetu armastus“ stsenaarium.

Sandra Nigulis, 10.b: Ilmselt Reimo Reimandi film, kuna see oli päris reaalne. See tuli tal lihtsalt väga hästi välja.

Nicole Mikli, 10.b: Mulle meeldis Anette Kasemäe film „Vale“, sest see oli naljakas.

Maria Dolgova, 10.r: Mulle meeldisid kõige rohkem Reimo Reimandi „Dimo kooliseiklus“ ja Randel Suurkase „ Arusaamatus“.  Need olid lõbusad ja tabavalt tehtud filmid.

Mark Gurov, 10.r: Minu lemmikuks sai Kristofer Kirsi  ja Andres-Hardi Ormuse „Palgamõrvar“, sest see oli selline tore ja naljakas ning seda vaadates sai palju naerda.

Kas jäid enda tehtud tööga rahule ja sellega kuidas sa ekraanil välja nägid?

Iris Maria Übner, 10.r: Jäin väga rahule. Olime tööd tehes pigem iseseisvad, kuid abi saime ka juhendaja suunamisest. See oli väga huvitav kogemus, soovitan kõigil proovida.

Mark Gurov, 10.r: Töö käigus andis õpetaja nõu ja juhtis tähelepanu tehtud vigadele, seega õpetajast oli ikka väga palju abi. Film tuli välja ja töötas nii nagu ma lootsin, kuid oleks võinud ka paremini teha.

Sandra Nigulis, 10.b: Jah jäin enda tehtud tööga rahule ja end oli ekraanilt kena vaadata.

Nicole Mikli, 10.b: Jäin tegelikult hästi rahule. Näitlemine ja rolli sisse elamine oli raske ning ennast oli veidi imelik kõrvalt vaadata.

Maria Dolgova, 10.r: Jah, kuna ma pingutasin filmi tegemise nimel päris palju ja tegin filmi enda nägemuse järgi, siis see ka meeldib mulle. Õnneks tuli kõik väga ilusasti välja.

 

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

 

(Emily-HestiaT)