Riigikaitse õpilased paugutasid metsas paintballiga

26. aprillil käisid riigikaitse õpilased Männiku metsas paugutamas paintballiga. Eelnevatel aastatel käinutel oli juba tuttav koht ja asi selge. Esmakordselt osajatele selgitati mängureegleid ja räägiti ohutusest. Sellele järgnes varustuse jaotamine, kuhu kuulusid marker ehk püss, mille see oli 100 kuuli, mask ja kaitseriided. Kokku kogunenud õpilased jaotati kaheks. Ühes grupis olid kümnendikud ja teises olid abituriendid, üheteistkümnendikud ja lisaks eelmisel aastal lõpetanud vilistlased. Alguses tehti kaks proovimängu ja hiljem läks põhimängudeks, kus pidi vastased välja ajama piiretest. Võtjaks tulid olid kümnendikud. Mängude lõppedes lahkusid õpilased sinikatega, kuid siiski naeratavate nägudega. 

3.b klassi muusikal “Pöial-Liisi” jõudis vaatajate ette

29. aprillil etendasid 3.b klassi kui loovuse klassi lapsed algklassiõpilastele muusikali “Pöial-Liisi”, mis on tuntud H. Chr. Anderseni muinasjutt armsast lilleneiust Pöial-Liisist, kes läbi seikluste leiab lõpuks oma õnne.

Muusikal jõudis lavalaudadele tänu 3.b klassi klassijuhataja Lii Elhi, muusikaõpetaja Kristiine Mõttuse ja kehalise kasvatuse õpetaja Helme Pärna ettevõtlikkusele, kelle juhendamisel omandati sõnaline, muusikaline ning tantsuline osa muusikalist.

(Emily-HestiaT)

Tutvume muusikali saamislooga.

Kuna loovuse klassi õppekava 3. klassile näeb ette näidendi etendamist ja lavastamist, mis võib olla muusikaline, sõnalavastus kui ka päris muusikal, siis otsustati lavastada muusikal “Pöial-Liisi”.

Idee sündis sellest, et kevadel käidi vaatamas Kaari Sillamaa samanimelist etendust.

Muusikal tundus žanrina sobilik seetõttu, et 3.b klassis on rohkesti musikaalseid lapsi. Sobilikud laulud saadi Kaari Sillamaa laste -ja noortemuusikalide kogumikest.

Muusikali ettevalmistav töö kestis septembrist aprillini. Vajalikest kostüümidest valmistati osa ise, osa tõid lapsed kodust kui ka laenasid oma sõpradelt või kostüümilaenutusest.

Eesmärgiks sai võetud esineda õpilastele, lastevanematele, vanavanematele, õdedele, vendadele ja esineda hästi.

Mida arvavad muusikalis osalenud õpilased ise, küsisime osatäitjatelt.

Keda sa muusikalis mängisid? Kuidas õnnestus just sinul see roll endale saada?

Teele Irene Põld, 3.b: Mu põhiline roll oli hiireemanda roll, aga ma mängisin ka haldjat haldjatantsus või nii-öelda liblikat liblika tantsus.

Ma tahtsingi hiireemand olla ja kõige rohkem meeldis mulle hiireemanda rolli juures see, et hiireemand oli põhimõtteliselt Pöial-Liisi elupäästja. Pöial-Liisi kurva laulu ajal hiireemand arvas, et tüdruk sureb ära, ja siis hiireemand päästis ta elu, viies ta oma urgu sooja.

Karite-Mirell Mander, 3.b: Õpetaja valis mind mängima Pöial-Liisit. Katseid polnud, aga me pidime oma soovi avaldama. Oluliseks peeti, et selle osa saaks õpilane, kes on hea laulja või hea tantsija. Teksti oli alguses raske õppida, kuid lõpus oli vahva.

Etenduse juures meeldis kõige rohkem, et kõik olid sõbralikud ja abivalmid.

Joonas Segaert, 3.b: Mina mängisin printsi. Sain sellesse ossa nii, et olin seda näidendit varem mänginud ja õpetaja valis minu selleks lihtsalt ja mingit konkurentsi polnud. Minu rolli puhul palju tahtjaid polnudki, kuid Pöial-Liisi rollile oli konkurents suur.

Valmistusime etenduseks umbes kaks kuud ja tegime proove korra nädalas. Teksti ja laule polnud raske ära õppida ja seda arvasid ka paljud teised. Mulle meeldib kõige rohkem selle juures see, et me pidime koostööd tegema, et näidend üldse korda läheks..

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

(Emily-HestiaT)

Rohkem pilte: http://public.fotki.com/meediatiim/3b-klassi-muusikal-/