Direktor kätlemas üheksanda klassi nelja-viielist neiut. Autor: Karl R. Tamm
Õpetaja Argo Kivi 11.l klassi õpilasele Danek Kullerkupule tunnistust ja edusoove edastamas.
Autor: Karl R. Tamm.
Autor: Karl R. Tamm.
Galerii on nähtav siit
Wednesday, June 3, 2015
GALERII: Gümnaasiumi aktus
Täna, kolmandal juunil, toimus gümnaasiumi lõpuaktus. Nagu ikka, aktus algas riigi hümniga, seejärel sai kuulda kaks vägagi meloodilist klaveripala. Sellele järgnes traditsiooniline tublide tunnustamine. Kui direktor oli kaheksandast üheteistkümnenda klassini kõik tublid ära kätelnud ja õnnitlenud, sai tähelepanu endale Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi riigikaitse õpetaja Argo Kivi. Õpetaja Argo Kivi oli tunnustama tulnud üheteistkümnendate klasside õpilasi, kes olid edukalt läbinud riigikaitse tunnid ja lõpulaagri. Iga lõpetanu sai tunnistuse ja väikse rinnamärgi. Aktuse lõpetas meeleolukalt 11.h väga tuntud lauluga "Kauges külas".
11.l klass noppis õppeaasta kolmanda kuldse karika
11.l -2014/2015 õppeaasta parim jalgpalli klass. Autor: Karl R. Tamm
Täna peale gümnaasiumi aktust toimus klassidevahelise jalgpallivõistluste finaal, kus kohtusid ühe lennu esindajad - 11.l ja 11.r. Võitusliku, agressiivse, põneva ja närvesööva kohtumise võitsid 11.l klassipoisid, seisuga 1:0. See on kolmas esimese koha karikas sellel õppeaastal 11.l klassil - eelnevad on saadud korvpalli- ja võrkpallivõistlusest.
Kaire Mäe klassis ilutseb nüüdsest neli karikat, sellest üks on saadud eelmisel õppeaastal.
Autor: Karl R. Tamm
Rivaalitsevalt huvitav mäng sai oma haripunkti juba neljandal minutil, kui loodus- rekratsioonteaduste suuna klassi kapten Oliver Karlson realiseeris imeilusa karistuslöögi.
Teine poolaeg algas veelgi vihasemalt - oli palju lõhkumist ja vigade tegemist. Iga minuti möödudes kasvas mõlema meeskonna mängu- ja võiduhimu. Reaalikad said küll paar väga head väravavõimalust, kuid puurilukk Andres Dzestelov hoidis selja taguse puhtana ja nii sõudsidki 11.l õpilased võiduni.
11.l klassi meeskonna kapten Oliver Karlson: "Lähtusime kaitsest, sest teadsime, et vastane võib tugev olla, läksime kiirrünnakute peale, lõpuks saime oma karistuslöögi, mille ka realiseerisime, lõpuks saime mängu enam-vähem kontrolli alla ja hoidsime kaitses kinni niiet paha hakkab, vastane läks närvi ja läks mäng väga vigaderohkeks mõlema klassi poolt. Kuid lõpuks saime oma teenitud võidu ja vastane oli väga pettunud."
Ülejäänud pilte on võimalik näha siit
Thursday, May 28, 2015
Õpilased korvpallis õpetajatele vastu ei saanud
Viimasel koolipäeval (27.05) toimus korvpalli võistlus, kus kohtusid omavahel Õpetajate Koondmeeskond ja Õpilaste Koondmeeskond. Võistusliku mängu võitsid õpetajad suurelt 40:27.
Õpilaste meeskonna kapten Madis Kask: "Õpetajad mängisid väga tarka korvpalli kasutades ära õpilaste võistkonna nõrku kohti, milleks oli lauavõitlus ja korvialune tegutsemine. Suur punktivahe tekkis neljandal veerandajal, kui lasime jala väheke sirgu, tegemist oli täiesti võidetava vastasega, aga sellegi poolest mõlemad võistkonnad olid tublid."
Õpilaste meeskonna kapten Madis Kask: "Õpetajad mängisid väga tarka korvpalli kasutades ära õpilaste võistkonna nõrku kohti, milleks oli lauavõitlus ja korvialune tegutsemine. Suur punktivahe tekkis neljandal veerandajal, kui lasime jala väheke sirgu, tegemist oli täiesti võidetava vastasega, aga sellegi poolest mõlemad võistkonnad olid tublid."
Wednesday, May 27, 2015
Klassidevahelises jalgpallivõistluses selgus esimene finalist
Parima jalgpalli klassi selgumiseni on jäänud vaid kaks mängu - poolfinaal ja finaal. Täna toimus kooliväljakul veerandfinaal, kus kohtusid 11L ja 10C, kus üheteistkümnenda loodusklassi poisid purustasid vastase suisa 8:1. Teises poolfinaalis kohtub 11L klass 12H-ga. Esimeses poolfinaalis kohtusid 11R ja 9C, vägagi tasavägise mängu suutis võita 11R, seisuga 1:0, mis tähendab, et esimene finalist on 11R.
Veerandfinaal: 11L vs 10C. Autor: Karl R. Tamm
Poolfinaal:11R vs 9C. Autor: Karl R. Tamm.
Ülejäänud pildid nähtavad siit
Sunday, May 24, 2015
Eksamiteteemaline intervjuu põhikooli lõpetajatega
Käes on järjekordne õppeaasta lõpp ja paljudele õpilastele tähendab see ka viimaseid pingutusi eksamitel. Koolis on juba viimased kuu aega tunda ärevat õhkkonda, kuna abituriendid ja põhikooli lõpetajad peavad tegema riigieksameid. Põhikooli lõpetamine on elus üks tähtsaid sündmusi, kuna siis peavad õpilased ise valikuid tegema, millises suunas edasi liikuda elus. Küsisime, mida arvavad Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kaks 9. klassi õpilast Jürgen ja Johan eksamitest ja edaspidisest kooliteest.
Kas olete valmistunud eksamiteks?
Johan: Olen valmistunud, koolis õppides.
Jürgen: Mina ei valmistu eksamiteks väga, aga oleneb muidugi ka eksamist.
Kas kardate eksameid? Millises eksamiaines tunnete end kõige paremini?
Johan: Ei karda üldse, ma tahaks need kasvõi juba homme ära teha, kõige mugavamalt tunnen ennast eesti keeles.
Jürgen: Ei karda ühtegi eksamit, ma arvan, et kõige tugevam olen matemaatikas, kuna seal on mul hinded kõige paremad, võrreldes teiste eksamiainetega.
Kas kogu see eksamite periood tekitab närvilisust ja stressi?
Johan: Ei tekita, pingeid tekitas rohkem katsete periood. Eksamitele minnes tunnen ennast kidlalt ja ei pea neid väga tähtsateks.
Jürgen: Eksamid ei tekita minule üldse pinget ega stressi.
Tavaliselt vanemad elavad seda perioodi rohkem üle kui lapsed, kas sinu vanemad muretsevad rohkem kui sina ise?
Johan: Mu isa muretseb vahel küll, et kas mul ikka kõik selge ja korras, aga muidu sellist ranget korda mul ei ole ja mu vanemad teavad, et ma suudan eksamid ära teha.
Jürgen: Ei usu, et mu vanemad muretsevad rohkem kui mina. Vanemad on mul pigem mõistlikud ja lasevad minul ise rahulikult tegeleda ja mõtiskleda.
Millised on plaanid pärast eksameid, kas vahetad kooli?
Johan: Plaanin jääda Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse humanitaarsuunda.
Jürgen: Pärast eksameid naudin suve ja kui suvi läbi, siis õpin juba uues koolis, mille nimi on Tallinna Polütehnikum.
Soovime A3 meedia grupi poolt neile ja kõigile teistele eksamite tegijatele palju edu ning mõnusat suve!
Kas olete valmistunud eksamiteks?
Johan: Olen valmistunud, koolis õppides.
Jürgen: Mina ei valmistu eksamiteks väga, aga oleneb muidugi ka eksamist.
Kas kardate eksameid? Millises eksamiaines tunnete end kõige paremini?
Johan: Ei karda üldse, ma tahaks need kasvõi juba homme ära teha, kõige mugavamalt tunnen ennast eesti keeles.
Jürgen: Ei karda ühtegi eksamit, ma arvan, et kõige tugevam olen matemaatikas, kuna seal on mul hinded kõige paremad, võrreldes teiste eksamiainetega.
Kas kogu see eksamite periood tekitab närvilisust ja stressi?
Johan: Ei tekita, pingeid tekitas rohkem katsete periood. Eksamitele minnes tunnen ennast kidlalt ja ei pea neid väga tähtsateks.
Jürgen: Eksamid ei tekita minule üldse pinget ega stressi.
Tavaliselt vanemad elavad seda perioodi rohkem üle kui lapsed, kas sinu vanemad muretsevad rohkem kui sina ise?
Johan: Mu isa muretseb vahel küll, et kas mul ikka kõik selge ja korras, aga muidu sellist ranget korda mul ei ole ja mu vanemad teavad, et ma suudan eksamid ära teha.
Jürgen: Ei usu, et mu vanemad muretsevad rohkem kui mina. Vanemad on mul pigem mõistlikud ja lasevad minul ise rahulikult tegeleda ja mõtiskleda.
Millised on plaanid pärast eksameid, kas vahetad kooli?
Johan: Plaanin jääda Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse humanitaarsuunda.
Jürgen: Pärast eksameid naudin suve ja kui suvi läbi, siis õpin juba uues koolis, mille nimi on Tallinna Polütehnikum.
Soovime A3 meedia grupi poolt neile ja kõigile teistele eksamite tegijatele palju edu ning mõnusat suve!
Saturday, May 23, 2015
Wednesday, May 20, 2015
Koolis kaubeldi väikseks jäänud riiete ja jalatsitega
Teisipäeval, 19.05 sai meie koolimajas esimest korda maha müüa oma lapsele väikseks jäänud riideid ja jalatseid. Müüma tulid meie kooli lastevanemad ja mõned võtsid oma lapsedki kaasa.
Kooli huvijuhi Marje Nurga sõnul olid lastevanemad esitanud mõtte, et võiks teha laada, kus müüa väikseks jäänud riideid: koolivorme, spordi- ja vabaajajalatseid ja suusavarustust. Seda meie huvijuht tegigi, lasi registreerunud soovijatel tulla müüma ja pani esimese korruse koridoris lauad valmis. Kokku oli laadal 13 müüjat. Üritusel oli küll vähe ostjaid, kuid sellegpoolest valitses sõbralik meeleolu.
Esimesena läksid kaubaks viigipüksid. Kõige rohkem osteti ära koolivorme.
Sellist laata, kus lastevanemad saavad müüa enda lastele väikseks jäänud korralikke riideid, ja teised, kellel on soovi ja tarvis, saavad neid odavalt osta, võiks edaspidigi teha vähemalt kord aastas.
 |
| Valmistumine laadaks Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
 |
| Foto: KristinaK |
Sunday, May 17, 2015
Intervjuu Chicagos elava eestlasest õpetaja Liivika Koreniga
Tere, rääkige, kuidas viis elu teid Ameerikasse?
Õppisin TTÜ-s haldusjuhtimist ja sõbrannaga tuli mõte võtta aasta akadeemilist puhkust ja minna Ameerika Ühendriikidesse lapsehoidjaks. Mõeldud, tehtud, august 2000 saabusimegi USA-sse. Seal oldud aasta jooksul jõudsin ma abielluda ja Eestisse tagasi kolida, et TTÜ-s edasi õppida. Kuid 2002. aasta alguses kolisime perega USA-sse tagasi.
Kas jätkasite USA-s õpinguid?
2002. aastal hakkasin vaikselt kohalikus kolledžis tunde võtma eesmärgiga saada raamatupidamise erialal haridus. 2007. aasta alguses kolisime Detroiti ja jätkasin oma õpinguid ning nende kõrvalt leidsin ka tööd raamatupidajana. Oma õpingud lõpetasin 2009. aasta lõpus juba järgmises linnas Chicagos. Siis võtsin ennast käsile ja lõpetasin ka lõpuks oma õpingud.
Kuidas te sattusite Chicago Eesti Kooli õpetajaks?
Ma ei olegi päris õpetaja, aitan rohkem asjaajamises ja planeerimises ning tegelen rahade kogumise ja jagamisega. Teist aastat järjest annan ühte tundi lastele, kes eesti keelt kodus ei räägi. Nendega me rohkem õpime sõnu ja suhtlemist läbi mängude.
Liivika Koren ja Chicago Eesti Maja
Kas koolitöös osalemine aitab säilitada eesti keelt?
Eesti kool toimub Chicagos ainult kaks korda kuus ja selle aja jooksul keelt selgeks õpetada pole võimalik. Aga enamik lapsi räägib ka kodus põhiliselt eesti keelt, nii et nendele tuleb Eesti Kool palju kasuks, sest enamus saab sealt tuge juurde. Lisaks keeleõppe tundidele on väiksematel lastel ka käsitöötund, mis toimub eesti keeles ja meeles. Suurematel lastel on lisaks keeletunnile veel ka koduloo tund, kus on teemadeks veidi ajalugu, veidi geograafiat jms.
Milliseid tähtpäevi tähistate Chicago Eesti Koolis?
Kool tähistab koos Chicago Eesti Majaga igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja jõule. Lisaks tähistatakse koolis vastlapäeva, emadepäeva, lihavõtteid, emakeelepäeva, isadepäeva, mardi- ja kadripäeva. Sellel aastal toimub ka teist korda suvelaager, mida kõik lapsed väga ootavad. Laagris mängitakse vanu häid mänge, nagu ukakas, kaksteist pulka jne.
Kuulsin, et käisite Eesti Kooliga Kanadas, mis oli selle reisi eesmärk?
Selle reisi eesmärgiks oli tutvuda uute keeleõppimise meetoditega. See oli kasulik, sest õpetajad õppisid, kuidas paremini õpetada. Juttu oli ka keeleoskuse tasemest, keeleeksamitest ja uutest eestikeelsetest sõnadest. Lisasime oma mälukohvrisse veel õppemänge ja tegevusi. Kõige tähtsam oli see, et õppisime üksteist tundma, ja suur tahe on kontakte hoida. Eesti koolide õpetajatel on samad sihid, ega tarvitsegi n-ö ratast uuesti leiutada.
Õpetajate konverents
Te olete Chicagos Eesti Maja juhatuses, rääkige sellest pisut.
Chicago Eesti Maja juhatuses olen tegev 2013. aastast. Mind paluti esindama sinna Chicago Eesti Kooli. Chicago Eesti Maja juhatus saab kokku korra kuus ja tavaliselt arutatakse igapäevaküsimusi ja -probleeme, pannakse paika tegevused ja üritused ning vaadatakse üle organisatsiooni finantsolukord. Eelmisel aastal aitasin korraldada esimest rahvusvahelist jõululaata Chicago Eesti Majas. Kohal olid müüjad ja ostjad kõikidest Balti riikidest ja Skandinaavia maadest. See osutus väga edukaks.
Laat Chicago Eesti majas
Kirjeldage palun mõne sõnaga väliseesti kogukonda Chicagos.
Väliseestlasi on Chicagos palju, ise nad (me) end väliseestlasteks ei kutsu. Ikka nagu oleks kah eestlased. Aga ei tea täpselt, kui palju võiks olla, eestlasi on siia kanti tulnud läbi aegade ja kas siis nende varasemate järeltulijaid kah eestlasteks pidada, läheb keeruliseks. Mina arvan, et eestlased on need, kes ise end eestlasteks peavad. Suuremad üritused Eesti Majas on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, jaanipäev ja jõulud, siis on kohal eestlasi umbes paarsada. On ka palju eestlasi, kes Eesti Majas ei käi, aga väljaspool seda saavad omavahel kokku ja ikka räägitakse eesti keeles ja Eestimaast. Viimasel ajal oleme tutvunud eestlastega, kes on siin juba kolmandat põlve, mõned pole isegi Eestis käinud, aga räägivad siiski eesti keelt - vaat see on juba midagi!
Talgupäev Chicago Eesti Majas
(Piltide autoriõigused kuuluvad Liivika Korenile)
Kuidas hoiate teie oma peres eesti traditsioone üleval ja kas seda teevad enamik väliseestlasi?
Enamuse kohta ei oska öelda, nii palju kui on peresid, on ka erinevaid variante. Mõni hoiab eesti traditsioone rohkem üleval, mõni vähem. Meie pere traditsioon, mis on Eestist pärit, on ülestõusmispühade ajal munade koksimine. Enamik pühasid tähistame Chicago Eesti Majas, näiteks vastlapäeval sööme hernesuppi, keerutame vurri ja kelgutame; vabariigi aastapäeval on kõik sinimustvalgetes toonides ja jaanipäeval teeme tuld ja mängime mänge.
Ameeriklased tähistavad jõule 25. detsembri hommikul, aga jõululaupäeval saame me tavaliselt ikka eestlastega kellegi kodus kokku ja tähistame seda eesti moodi.
Kas te julgustaksite noori asuma elama ja õppima välismaale?
Julgustaksin ikka, aga ainult ajutiselt. Väga üldistavalt väites arvan ma, et iga inimene peaks ikka elama/kuuluma sinna, kus ta juured on. Olen Eestimaa patrioot ja hoolin Eestimaast väga, see arvatavasti kõlab ebaloomulikult kellegi käest, kelle elu on 100% Eestist eemal, aga see, mida südames tunnen, seda muuta ei saa. Et kas Eesti või mitte-Eesti, siis ikka Eesti!
Kas tunned, et tuled veel kunagi Eestisse, juurte juurde tagasi?
Tore oleks ju, kui mu lapsed abielluksid eestlastega ja läheksid Eestisse elama, siis oleks mul kah hea Eestisse kolida, aga kui ei, siis pean jääma siia või kuhu iganes nad otsustavad - arvan, et tähtsam ühestki riigi- ja kultuuripiirist on ikkagi perekond.
Õppisin TTÜ-s haldusjuhtimist ja sõbrannaga tuli mõte võtta aasta akadeemilist puhkust ja minna Ameerika Ühendriikidesse lapsehoidjaks. Mõeldud, tehtud, august 2000 saabusimegi USA-sse. Seal oldud aasta jooksul jõudsin ma abielluda ja Eestisse tagasi kolida, et TTÜ-s edasi õppida. Kuid 2002. aasta alguses kolisime perega USA-sse tagasi.
Kas jätkasite USA-s õpinguid?
2002. aastal hakkasin vaikselt kohalikus kolledžis tunde võtma eesmärgiga saada raamatupidamise erialal haridus. 2007. aasta alguses kolisime Detroiti ja jätkasin oma õpinguid ning nende kõrvalt leidsin ka tööd raamatupidajana. Oma õpingud lõpetasin 2009. aasta lõpus juba järgmises linnas Chicagos. Siis võtsin ennast käsile ja lõpetasin ka lõpuks oma õpingud.
Kuidas te sattusite Chicago Eesti Kooli õpetajaks?
Ma ei olegi päris õpetaja, aitan rohkem asjaajamises ja planeerimises ning tegelen rahade kogumise ja jagamisega. Teist aastat järjest annan ühte tundi lastele, kes eesti keelt kodus ei räägi. Nendega me rohkem õpime sõnu ja suhtlemist läbi mängude.
Kas koolitöös osalemine aitab säilitada eesti keelt?
Eesti kool toimub Chicagos ainult kaks korda kuus ja selle aja jooksul keelt selgeks õpetada pole võimalik. Aga enamik lapsi räägib ka kodus põhiliselt eesti keelt, nii et nendele tuleb Eesti Kool palju kasuks, sest enamus saab sealt tuge juurde. Lisaks keeleõppe tundidele on väiksematel lastel ka käsitöötund, mis toimub eesti keeles ja meeles. Suurematel lastel on lisaks keeletunnile veel ka koduloo tund, kus on teemadeks veidi ajalugu, veidi geograafiat jms.
Milliseid tähtpäevi tähistate Chicago Eesti Koolis?
Kool tähistab koos Chicago Eesti Majaga igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja jõule. Lisaks tähistatakse koolis vastlapäeva, emadepäeva, lihavõtteid, emakeelepäeva, isadepäeva, mardi- ja kadripäeva. Sellel aastal toimub ka teist korda suvelaager, mida kõik lapsed väga ootavad. Laagris mängitakse vanu häid mänge, nagu ukakas, kaksteist pulka jne.
Kuulsin, et käisite Eesti Kooliga Kanadas, mis oli selle reisi eesmärk?
Selle reisi eesmärgiks oli tutvuda uute keeleõppimise meetoditega. See oli kasulik, sest õpetajad õppisid, kuidas paremini õpetada. Juttu oli ka keeleoskuse tasemest, keeleeksamitest ja uutest eestikeelsetest sõnadest. Lisasime oma mälukohvrisse veel õppemänge ja tegevusi. Kõige tähtsam oli see, et õppisime üksteist tundma, ja suur tahe on kontakte hoida. Eesti koolide õpetajatel on samad sihid, ega tarvitsegi n-ö ratast uuesti leiutada.
Te olete Chicagos Eesti Maja juhatuses, rääkige sellest pisut.
Chicago Eesti Maja juhatuses olen tegev 2013. aastast. Mind paluti esindama sinna Chicago Eesti Kooli. Chicago Eesti Maja juhatus saab kokku korra kuus ja tavaliselt arutatakse igapäevaküsimusi ja -probleeme, pannakse paika tegevused ja üritused ning vaadatakse üle organisatsiooni finantsolukord. Eelmisel aastal aitasin korraldada esimest rahvusvahelist jõululaata Chicago Eesti Majas. Kohal olid müüjad ja ostjad kõikidest Balti riikidest ja Skandinaavia maadest. See osutus väga edukaks.
Kirjeldage palun mõne sõnaga väliseesti kogukonda Chicagos.
Väliseestlasi on Chicagos palju, ise nad (me) end väliseestlasteks ei kutsu. Ikka nagu oleks kah eestlased. Aga ei tea täpselt, kui palju võiks olla, eestlasi on siia kanti tulnud läbi aegade ja kas siis nende varasemate järeltulijaid kah eestlasteks pidada, läheb keeruliseks. Mina arvan, et eestlased on need, kes ise end eestlasteks peavad. Suuremad üritused Eesti Majas on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, jaanipäev ja jõulud, siis on kohal eestlasi umbes paarsada. On ka palju eestlasi, kes Eesti Majas ei käi, aga väljaspool seda saavad omavahel kokku ja ikka räägitakse eesti keeles ja Eestimaast. Viimasel ajal oleme tutvunud eestlastega, kes on siin juba kolmandat põlve, mõned pole isegi Eestis käinud, aga räägivad siiski eesti keelt - vaat see on juba midagi!
(Piltide autoriõigused kuuluvad Liivika Korenile)
Kuidas hoiate teie oma peres eesti traditsioone üleval ja kas seda teevad enamik väliseestlasi?
Enamuse kohta ei oska öelda, nii palju kui on peresid, on ka erinevaid variante. Mõni hoiab eesti traditsioone rohkem üleval, mõni vähem. Meie pere traditsioon, mis on Eestist pärit, on ülestõusmispühade ajal munade koksimine. Enamik pühasid tähistame Chicago Eesti Majas, näiteks vastlapäeval sööme hernesuppi, keerutame vurri ja kelgutame; vabariigi aastapäeval on kõik sinimustvalgetes toonides ja jaanipäeval teeme tuld ja mängime mänge.
Ameeriklased tähistavad jõule 25. detsembri hommikul, aga jõululaupäeval saame me tavaliselt ikka eestlastega kellegi kodus kokku ja tähistame seda eesti moodi.
Kas te julgustaksite noori asuma elama ja õppima välismaale?
Julgustaksin ikka, aga ainult ajutiselt. Väga üldistavalt väites arvan ma, et iga inimene peaks ikka elama/kuuluma sinna, kus ta juured on. Olen Eestimaa patrioot ja hoolin Eestimaast väga, see arvatavasti kõlab ebaloomulikult kellegi käest, kelle elu on 100% Eestist eemal, aga see, mida südames tunnen, seda muuta ei saa. Et kas Eesti või mitte-Eesti, siis ikka Eesti!
Kas tunned, et tuled veel kunagi Eestisse, juurte juurde tagasi?
Tore oleks ju, kui mu lapsed abielluksid eestlastega ja läheksid Eestisse elama, siis oleks mul kah hea Eestisse kolida, aga kui ei, siis pean jääma siia või kuhu iganes nad otsustavad - arvan, et tähtsam ühestki riigi- ja kultuuripiirist on ikkagi perekond.
Subscribe to:
Posts (Atom)