Õpilased korvpallis õpetajatele vastu ei saanud

Viimasel koolipäeval (27.05) toimus korvpalli võistlus, kus kohtusid omavahel Õpetajate Koondmeeskond ja Õpilaste Koondmeeskond. Võistusliku mängu võitsid õpetajad suurelt 40:27.

Õpilaste meeskonna kapten Madis Kask:  "Õpetajad mängisid väga tarka korvpalli kasutades ära õpilaste võistkonna nõrku kohti, milleks oli lauavõitlus ja korvialune tegutsemine. Suur punktivahe tekkis neljandal veerandajal, kui lasime jala väheke sirgu, tegemist oli täiesti võidetava vastasega, aga sellegi poolest mõlemad võistkonnad olid tublid."

Lahtivise. Autor: Karl R. Tamm.

Ülejäänud pildid leiab siit

Klassidevahelises jalgpallivõistluses selgus esimene finalist

Parima jalgpalli klassi selgumiseni on jäänud vaid kaks mängu - poolfinaal ja finaal. Täna toimus kooliväljakul veerandfinaal, kus kohtusid 11L ja 10C, kus üheteistkümnenda loodusklassi poisid purustasid vastase suisa 8:1. Teises poolfinaalis kohtub 11L klass 12H-ga. Esimeses poolfinaalis kohtusid 11R ja 9C, vägagi tasavägise mängu suutis võita 11R, seisuga 1:0, mis tähendab, et esimene finalist on 11R.

 Veerandfinaal: 11L vs 10C. Autor: Karl R. Tamm

Poolfinaal:11R vs 9C. Autor: Karl R. Tamm.

Ülejäänud pildid nähtavad siit 

Eksamiteteemaline intervjuu põhikooli lõpetajatega

Käes on järjekordne õppeaasta lõpp ja paljudele õpilastele tähendab see ka viimaseid pingutusi eksamitel. Koolis on juba viimased kuu aega tunda ärevat õhkkonda, kuna abituriendid ja põhikooli lõpetajad peavad tegema riigieksameid. Põhikooli lõpetamine on elus üks tähtsaid sündmusi, kuna siis peavad õpilased ise valikuid tegema, millises suunas edasi liikuda elus. Küsisime, mida arvavad Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kaks 9. klassi õpilast Jürgen ja Johan eksamitest ja edaspidisest kooliteest.

Kas olete valmistunud eksamiteks?

Johan: Olen valmistunud, koolis õppides.
Jürgen: Mina ei valmistu eksamiteks väga, aga oleneb muidugi ka eksamist.


Kas kardate eksameid? Millises eksamiaines tunnete end kõige paremini?

Johan: Ei karda üldse, ma tahaks need kasvõi juba homme ära teha, kõige mugavamalt tunnen ennast eesti keeles.
Jürgen: Ei karda ühtegi eksamit, ma arvan, et kõige tugevam olen matemaatikas, kuna seal on mul hinded kõige paremad, võrreldes teiste eksamiainetega.


Kas kogu see eksamite periood tekitab närvilisust ja stressi?

Johan: Ei tekita, pingeid tekitas rohkem katsete periood. Eksamitele minnes tunnen ennast kidlalt ja ei pea neid väga tähtsateks.
Jürgen: Eksamid ei tekita minule üldse pinget ega stressi.


Tavaliselt vanemad elavad seda perioodi rohkem üle kui lapsed, kas sinu vanemad muretsevad rohkem kui sina ise?

Johan: Mu isa muretseb vahel küll, et kas mul ikka kõik selge ja korras, aga muidu sellist ranget korda mul ei ole ja mu vanemad teavad, et ma suudan eksamid ära teha.
Jürgen: Ei usu, et mu vanemad muretsevad rohkem kui mina. Vanemad on mul pigem mõistlikud ja lasevad minul ise rahulikult tegeleda ja mõtiskleda.


Millised on plaanid pärast eksameid, kas vahetad kooli?

Johan: Plaanin jääda Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse humanitaarsuunda.
Jürgen: Pärast eksameid naudin suve ja kui suvi läbi, siis õpin juba uues koolis, mille nimi on Tallinna Polütehnikum.

Soovime A3 meedia grupi poolt neile ja kõigile teistele eksamite tegijatele palju edu ning mõnusat suve!

Klassidevahelisel jalgpalliturniiril selgusid veerandfinaalidesse jõudnud võistkonnad

Koolis kaubeldi väikseks jäänud riiete ja jalatsitega

Teisipäeval, 19.05 sai meie koolimajas esimest korda maha müüa oma lapsele väikseks jäänud riideid ja jalatseid. Müüma tulid meie kooli lastevanemad ja mõned võtsid oma lapsedki kaasa.

Kooli huvijuhi Marje Nurga sõnul olid lastevanemad esitanud mõtte, et võiks teha laada, kus müüa väikseks jäänud riideid: koolivorme, spordi- ja vabaajajalatseid ja suusavarustust. Seda meie huvijuht tegigi, lasi registreerunud soovijatel tulla müüma ja pani esimese korruse koridoris lauad valmis. Kokku oli laadal 13 müüjat. Üritusel oli küll vähe ostjaid, kuid sellegpoolest valitses sõbralik meeleolu. 

Esimesena läksid kaubaks  viigipüksid. Kõige rohkem osteti ära koolivorme. 

Sellist laata, kus lastevanemad saavad müüa enda lastele väikseks jäänud korralikke riideid, ja teised, kellel on soovi ja tarvis, saavad neid odavalt osta, võiks edaspidigi teha vähemalt kord aastas.

Valmistumine laadaks
Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Foto: KristinaK

Intervjuu Chicagos elava eestlasest õpetaja Liivika Koreniga

Tere, rääkige, kuidas viis elu teid Ameerikasse?

Õppisin TTÜ-s haldusjuhtimist ja sõbrannaga tuli mõte võtta aasta akadeemilist puhkust ja minna Ameerika Ühendriikidesse lapsehoidjaks. Mõeldud, tehtud, august 2000 saabusimegi USA-sse. Seal oldud aasta jooksul jõudsin ma abielluda ja Eestisse tagasi kolida, et TTÜ-s edasi õppida. Kuid 2002. aasta alguses kolisime perega USA-sse tagasi.

Kas jätkasite USA-s õpinguid?

2002. aastal hakkasin vaikselt kohalikus kolledžis tunde võtma eesmärgiga saada raamatupidamise erialal haridus. 2007. aasta alguses kolisime Detroiti ja jätkasin oma õpinguid ning nende kõrvalt leidsin ka tööd raamatupidajana. Oma õpingud lõpetasin 2009. aasta lõpus juba järgmises linnas Chicagos. Siis võtsin ennast käsile ja lõpetasin ka lõpuks oma õpingud.

Kuidas te sattusite Chicago Eesti Kooli õpetajaks?

Ma ei olegi päris õpetaja, aitan rohkem asjaajamises ja planeerimises ning tegelen rahade kogumise ja jagamisega. Teist aastat järjest annan ühte tundi lastele, kes eesti keelt kodus ei räägi. Nendega me rohkem õpime sõnu ja suhtlemist läbi mängude.

                                                      Liivika Koren ja Chicago Eesti Maja
Kas koolitöös osalemine aitab säilitada eesti keelt?

Eesti kool toimub Chicagos ainult kaks korda kuus ja selle aja jooksul keelt selgeks õpetada pole võimalik. Aga enamik lapsi räägib ka kodus põhiliselt eesti keelt, nii et nendele tuleb Eesti Kool palju kasuks, sest enamus saab sealt tuge juurde. Lisaks keeleõppe tundidele on väiksematel lastel ka käsitöötund, mis toimub eesti keeles ja meeles. Suurematel lastel on lisaks keeletunnile veel ka koduloo tund, kus on teemadeks veidi ajalugu, veidi geograafiat jms.

Milliseid tähtpäevi tähistate Chicago Eesti Koolis?

Kool tähistab koos Chicago Eesti Majaga igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva ja jõule. Lisaks tähistatakse koolis vastlapäeva, emadepäeva, lihavõtteid, emakeelepäeva, isadepäeva, mardi- ja kadripäeva. Sellel aastal toimub ka teist korda suvelaager, mida kõik lapsed väga ootavad. Laagris mängitakse vanu häid mänge, nagu ukakas, kaksteist pulka jne.

Kuulsin, et käisite Eesti Kooliga Kanadas, mis oli selle reisi eesmärk?

Selle reisi eesmärgiks oli tutvuda uute keeleõppimise meetoditega. See oli kasulik, sest õpetajad õppisid, kuidas paremini õpetada. Juttu oli ka keeleoskuse tasemest, keeleeksamitest ja uutest eestikeelsetest sõnadest. Lisasime oma mälukohvrisse veel õppemänge ja tegevusi. Kõige tähtsam oli see, et õppisime üksteist tundma, ja suur tahe on kontakte hoida. Eesti koolide õpetajatel on samad sihid, ega tarvitsegi n-ö ratast uuesti leiutada.

                                                                   Õpetajate konverents

Te olete Chicagos Eesti Maja juhatuses, rääkige sellest pisut.

Chicago Eesti Maja juhatuses olen tegev 2013. aastast. Mind paluti esindama sinna Chicago Eesti Kooli. Chicago Eesti Maja juhatus saab kokku korra kuus ja tavaliselt arutatakse igapäevaküsimusi ja -probleeme, pannakse paika tegevused ja üritused ning vaadatakse üle organisatsiooni finantsolukord. Eelmisel aastal aitasin korraldada esimest rahvusvahelist jõululaata Chicago Eesti Majas. Kohal olid müüjad ja ostjad kõikidest Balti riikidest ja Skandinaavia maadest. See osutus väga edukaks.

                                                                Laat Chicago Eesti majas
                                                                           
Kirjeldage palun mõne sõnaga väliseesti kogukonda Chicagos.

Väliseestlasi on Chicagos palju, ise nad (me) end väliseestlasteks ei kutsu. Ikka nagu oleks kah eestlased. Aga ei tea täpselt, kui palju võiks olla, eestlasi on siia kanti tulnud läbi aegade ja kas siis nende varasemate järeltulijaid kah eestlasteks pidada, läheb keeruliseks. Mina arvan, et eestlased on need, kes ise end eestlasteks peavad. Suuremad üritused Eesti Majas on Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, jaanipäev ja jõulud, siis on kohal eestlasi umbes paarsada. On ka palju eestlasi, kes Eesti Majas ei käi, aga väljaspool seda saavad omavahel kokku ja ikka räägitakse eesti keeles ja Eestimaast. Viimasel ajal oleme tutvunud eestlastega, kes on siin juba kolmandat põlve, mõned pole isegi Eestis käinud, aga räägivad siiski eesti keelt - vaat see on juba midagi!

                                                          Talgupäev Chicago Eesti Majas
                                               (Piltide autoriõigused kuuluvad Liivika Korenile)
Kuidas hoiate teie oma peres eesti traditsioone üleval ja kas seda teevad enamik väliseestlasi?

Enamuse kohta ei oska öelda, nii palju kui on peresid, on ka erinevaid variante. Mõni hoiab eesti traditsioone rohkem üleval, mõni vähem. Meie pere traditsioon, mis on Eestist pärit, on ülestõusmispühade ajal munade koksimine. Enamik pühasid tähistame Chicago Eesti Majas, näiteks vastlapäeval sööme hernesuppi, keerutame vurri ja kelgutame; vabariigi aastapäeval on kõik sinimustvalgetes toonides ja jaanipäeval teeme tuld ja mängime mänge.
Ameeriklased tähistavad jõule 25. detsembri hommikul, aga jõululaupäeval saame me tavaliselt ikka eestlastega kellegi kodus kokku ja tähistame seda eesti moodi.

Kas te julgustaksite noori asuma elama ja õppima välismaale?

Julgustaksin ikka, aga ainult ajutiselt. Väga üldistavalt väites arvan ma, et iga inimene peaks ikka elama/kuuluma sinna, kus ta juured on. Olen Eestimaa patrioot ja hoolin Eestimaast väga, see arvatavasti kõlab ebaloomulikult kellegi käest, kelle elu on 100% Eestist eemal, aga see, mida südames tunnen, seda muuta ei saa. Et kas Eesti või mitte-Eesti, siis ikka Eesti!

Kas tunned, et tuled veel kunagi Eestisse, juurte juurde tagasi?

Tore oleks ju, kui mu lapsed abielluksid eestlastega ja läheksid Eestisse elama, siis oleks mul kah hea Eestisse kolida, aga kui ei, siis pean jääma siia või kuhu iganes nad otsustavad - arvan, et tähtsam ühestki riigi- ja kultuuripiirist on ikkagi perekond.

Kuidas meie kooli õpilased valmistavad ennast üleminekueksamiks?

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kõik 11. klassi õpilased peavad läbima üleminekueksamit, et saada edasi 12. klassi. Sellel aastal on reaal- ja loodussuunal keemia eksam ja humanitaarklassil ajaloo eksam. Eksamid ei ole enam kaugel, ainult kaks ja pool nädalat on jäänud. Meie meediarühm otsustas teha küsitluse, kui paljud on alustanud õppimist eksamiks ja kuidas nad seda teevad.

Vastused on saabunud. Vastanutest on alustanud õppimist ainult 26,3%.

Küsimusele, kuidas hakatakse õppima eksamiks, tuli palju huvitavaid vastuseid – õpitakse TTÜ tudengite abiga, korratakse keemiatundides koos õpetajaga, tehakse  endale konspektid, loetakse vihikust, õpikust ja töövihikust, mis on kirja pandud, lastakse teistel küsida endalt erinevaid küsimusi eksami teemade kohta. Kõige populaarsem vastus oli, et tehakse endale konspekt ja see loetakse palju kordi läbi.

Algas Tallinna koolide vaheline jalgpalliturniir

5. märtsil kell 13:10 kogunesid põhikooli noored Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi staadionile, et pidada esimesed Tallinna koolide vahelised jalgpallimängud.

Esimesena mängisid omavahel Lilleküla Gümnaasium  ja Karjamaa Põhikool, tulemusena oli Karjamaa Põhikool tugevam, kui seda oli Lilleküla Gümnaasium. Seisuks jäi 2:1.

Foto autor: Marko Aigro

Järgmises mängus võtsid üksteisega mõõtu Kristiine Gümnaasium ja Pelgulinna Gümnaasium. Selles mängus jäi peale Kristiine Gümnaasium 1:0.

Kolmandas mängus võidutses Kristiine Gümnaasium, kes saavutas 1:0 võidu Karjamaa Põhikooli üle.

Viimane mäng oli Lilleküla Gümnaasiumi ja Pelgulinna Gümnaasiumi vahel, mille tulemusena võitis Pelgulinna Gümnaasium seisuga 2:1.

Foto autor: Marko Aigro

Rohkem pilte: http://public.fotki.com/MakroA/koolidevaheline-jalgpall/

DanceAct tantsustuudio treeneriga viidi läbi huvitav intervjuu

Ragne Asejev on DanceAct tantsustuudio treener, kes õpetab cheerleaders&show ja hiphop tantsustiile. Meie meediarühm soovis teha temaga intervjuud, et saada teada tantsija ja treeneri elust ja ehk motiveerida kedagi minema tantsima või üleüldse tegema mingit trenni.

Kui vanalt hakkasid tantsima?

Alustasin tantsimist 14-aastaselt.

Miks valisid just tantsimise? Mis viis sind selle juurde?

Tantsimine loob postiivseid emotsioone, võimalus ennast väljendada ilma sõnadeta. Antud alaga tegelemine ei tekita kunagi rutiini, vaid pakub võimalusi ennast argipäevast välja lülitada.  Plussiks on hea füüsiline koormus.

Kas keegi oli sulle eeskujuks?

Minu treener oli mulle eeskujuks, kes motiveeris olema veelgi parem ning saavutama endale seatud eesmärke.

Kui palju aega sa kulutasid ja kulutad nüüd tantsimisele?

Tantsimine on alati olnud minu jaoks väga olulisel kohal. Olid ajad, kui käisin trennis kaks korda päevas, nüüd, olles ise treener, on mul 8 tundi nädalas. Tantsutrenn on vaid üks osa tervest treeneriks olemise protsessist, igaks korraks on oluline ettevalmistus tunniks ning enda pidev arendamine.

Kuidas suhtus su pere sinu tantsimisse?

Nad on olnud alati väga toetavad, käinud minu võistlusi ja esinemisi vaatamas.

Kas on olnud mingi eriline sündmus seoses tantsimisega, mis on jäänud väga hästi meelde?

Minu jaoks on olnud palju erilisi hetki ning sündmusi - treenimine maailmakuulsate koreograafide käe all, koolitusi Londonis ning USA-s, esinemisi Itaalias, Hispaanias ja teistes Euroopa linnades, sära oma õpilaste silmis, kui nad minu tundi tulevad.

Kas sul on tantsides juhtunud ka mõned tõsisemad vigastused?

Vigastused on kahjuks paratamatud, kuid õnneks midagi nii tõsist ei ole olnud, millega oleksin pidanud pikemalt tantsimisest eemal olema.

Kuidas sa said hakkama koolis samal ajal, kui sa tantsisid nii palju? Kas tantsimine on seganud kunagi õppimist?

Olen alati öelnud, et kes teeb palju, see jõuab palju, oluline on osata oma aega planeerida. Ma ei eita, et oli raskeid aegu, kui jõudsin trennist kell 24.00 koju ning hakkasin õppima, aga see teeb tugevamaks ning muudab iseseisvamaks. Kui sa midagi väga soovid, siis püüdle selle poole ning tee omalt poolt kõik, et saavutada see, mis on sinu jaoks oluline.

Kus ja kui kaua oled õppinud tantsimist?

Olen ennast koolitanud paljude kuulsate koreograafide ning tantsijate käe all:

Marty Kudelka ( kuulus koreograaf): Justin Timberlake, Mariah Carey, JLO, Pink, and Janet Jackson, One Direction, The Jacksons, The Backstreet Boys, JLS, Sean Kingston, Jason Durelo, and Joe Jonas (loetelus on välismaa staarid, kellega antud koreograaf on tegelnud).

Nika Kljun (kuulus koreograaf): Beyonce, Jennifer Lopez, Ne-yo, Pitbull, T-Pain, One Direction (loetelus on välismaa staarid, kellega antud koreograaf on tegelnud).

Jabbawockeez (kuulus koreograaf): 2008 aastatl krooniti nad Ameerika parimaks tantsugrupiks.

Tricia Miranda tantsija ja koreograaf, kes on teinud koostööd artistidega nagu: Britney Spears, Black Eyed Peas, Beyonce, Fergie, Destiny’s Child, JLo, Prince, Jay Z, Usher, Jamie Foxx, Will I Am.

Patrick Chen, Bam Martin, Lee Daniel jt (loetelus on välismaa staarid, kellega antud koreograaf on tegelnud).

Mis sa arvad tänapäeva Eesti tantsijate tasemest, võrreldes siis terve Euroopaga?

Eesti tantsijate tase on aastatega tublisti paranenud.

Kas sa oled osalenud tantsuvõistlustel? Kus? Kuidas läks seal?

Olen võistelnud Koolitantsul, saime tookord 2. koha. Kahjuks varasemalt ei olnud nii palju eneseteostuse võimalusi noortel kui praegu.

Kuidas sa said treeneriks?

Treeneriks sain tänu oma initsiatiivile. Avaldasin soovi tantsutrenne anda stuudios, kus ma olin tol ajaks juba 4 aastat treeninud.

Kas treeneriks olemine ongi see, mida sa tahtsid?Miks?

Treeneriks olemine on just see, mida soovisin, ja peale 10 aastat, kui olen treener olnud, ei ole kordagi pidanud oma otsust kahetsema. Iga trenn on eriline, saan oma õpilastelt jõudu ja positiivseid emotsioone.

Mida sa võiksid öelda tüdrukutele ja ka poistele, kes tahavad tantsida, aga ei julge?

Oleneb, millest see mitte julgemine tuleneb. Kui kardetakse, et ei saa hakkama või pole piisavalt hea, siis võin julgustuseks öelda, et selleks trennis käiaksegi, et õppida, areneda ja oma oskusi lihvida.

Kui mitte julgemine on tingitud enesekindluse puudumisest või kartusest teiste ees tantsida, siis tantsimine aitab ka sellest kartusest ajapikku üle saada, oluline on teha ise esimene samm. Tantsida ei saa kellegi teise pärast - vanemate soovil; sõbranna käib trennis, siis käin mina ka, soov peab tulema sinu enda seest ning olema vabatahtlik, ainult nii saad kogu loomeprotsessist rõõmu tunda ja ennast tantsumaailmale avada.

Ragne tantsimas aastal 2001

4. mail seadsid 11.H klassi õpilased sammud Niguliste kirikusse

4. mail seadsid 11.H klassi õpilased sammud Niguliste kirikusse,  eesmärgiks rohkem teada saada kirikus asuva Rode altari taastamisest ja säilitamisest. Õppekäigu korraldajaks oli keemia õpetaja Alli Aigro, sest keemia tundides õpitud teemad haakuvad Rode altari säilitamise põhimõtetega.

Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478–1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.

Kirikus näidati meile Rode altarit ning räägiti, mis on reustaureerimine ja konserveerimine. Meile anti ka kaks ülesannet. Esimesena anti meile mitu erinevat eset, näiteks malahhiidi tükk ja küünal, ning me pidime arvama, kuidas neid altari tiibade valmistamisel kasutati. Teiseks anti meile töölehed ja me pidime graafiku järgi tuvastama, milliseid keemilisi elemente on kõige rohkem kasutatud. Mõlema ülesandega saime me edukalt hakkama.

Niguliste kirik ehitati 13. sajandil, et saksa kaupmehed saaksid kuskil ööbida. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil, pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Kirikus asub lisaks Rode altarile rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis - "Surmatants". Maalist on säilinud vaid algustükk 13 figuuriga. On teadmata, mitu figuuri maalil algselt oli, kui pikk see oli ning kes selle tellis. Kuna teost Niguliste kiriku arveraamatus ei mainita, võib oletada, et selle annetas mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond.

Minu arvates oli külastuskäik informatiivne ja ma sain palju uusi teadmisi. Kindlasti soovitan kõigil Niguliste kirikut külastada, sest isegi kui reustareerimine huvi ei paku, on Rode altar ja kuulus "Surmatantsu" maal huvitavad vaatamisväärsused.

1. mail, töörahvapühal on ka meie kooliperel vaba päev

1. mail tähistatakse üle terve Euroopa igal aastal töörahvapüha. Inimestel on kas lühendatud tööpäev või vaba päev. Ka meie Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ei lähe õpilased kooli. 

Töörahvapüha tähistamise traditsioon on alguse saanud 19. sajandil Ameerikast. Alates 1880. aastast tähistatakse USAs ja Kanadas töörahvapüha septembri esimesel esmaspäeval. Autraalias on töörahvapüha oktoobri esimesel esmaspäeval. Uus-Meremaal on töörahvapüha neljandal oktoobri esmaspäeval.

Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, see oli teise maailmasõja järel üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust edastati raadio ja TV vahendusel ja selle meediakajastus on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad.

Pärast teist maailmasõda on 1. mai koos paari järgneva päevaga olnud suurem koristus- ja aiatööde aeg, kui põletatakse lõketes oksi ja prahti, kaevatakse maad ja korrastatakse aedu. 

Meie soovime oma A3 rühma poolt ilusat püha ja head nädalavahetust!


Artikli koostamisel kasutati http://www.eelk.ee/~kkaarlike/kuupaev/0105.htm