Portreelugu: Õpetaja Eva Hanni kui üks pikaajalisemaid õpetajaid meie koolis

Miks otsustasite hakata eesti keele ja kirjanduse õpetajaks?

Käisin aastaid tolleaegse kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel. Et esimesel katsel sisse ei saanud, läksin õppima esimest eriala, mille puhul uskusin, et see pakub mulle huvi.

Kelleks tahtsite lapsena saada?

Ei teagi enam täpselt, kelleks kõik saada tahtsin, meeles on, et naabritädi süda oli haige ja siis tahtsin arstiks saada.

Kus koolides olete käinud?

Tolleaegne 2. keskkool ja 4. keskkool (praegune Kristiine Gümnaasium).

Milline oli kooliaeg, siis kui teie käisite koolis?

Ei mäleta, et see aeg õpilase jaoks tollal väga erinev tänase kooliga oleks olnud. Õpilasena ei muretsenud ühiskondlike, poliitiliste jm taolise pärast. Ikka lõbus oli.

Milline oli teie lapsepõlv võrreldes praeguse aja lastele võimaldatud mugavustega?

Mugavusi oli muidugi tunduvalt vähem, aga ei teadnudki tahta seda, millest aimugi polnud.

Mis aastal asusite tööle?

1977

Kuidas leidsite Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi?

Helistasin tööpakkumise kuulutuse peale.

Miks just see kool?

Ei teadnud sellest koolist midagi. Kuna mind ei suunatud tööle, nagu tollal ette nähtud oli, sest olin lapsepuhkusel, siis võtsin kontakti esimese tööpakkumisega, mille ajalehest leidsin.

Millised olid algusaastad? Rasked?

Ei olnud. Suutsin ennast ikka maksma panna, kuigi sain kohe spordiklassi, kus olid ainult poisid. Nemad püüdsid mind küll proovile panna, aga kui neid nüüd vilistlaste õhtul näen, on vaid parimad mälestused.

Millised on huvitavamad mälestused tööl oldud ajast?

On muidugi kentsakaid vahejuhtumeid, mida mõnikord meenutada. Näiteks läksin kord enne tunni lõppu 1. korruse puhvetist saia ostma, et mitte pärast lastega järjekorras seista. Sel ajal läks õpetaja õpilaste nn koduklassi, mis võis asuda 2. ja 4. korruse vahel, ja järsku ei suutnud ma meenutada, millisest klassist tulin. Tegin ühe ukse lahti, seal oli õpetaja tunnis, aga mina arvasin, et ta tuli laste kisa peale, ja nii ma põrutasingi: ah, ei saanud ilma õpetajata hakkama. Mulle vaatasid otsa hämmastunud näod, olin astunud valesse klassi.

Õpilased on üldiselt meelestatud negatiivselt ja käituvad õpetajatega ebaviisakalt, kuidas Teie seda kommenteerite?

Võib- olla on meelestatud negatiivselt, aga välja näitavad seda harva. Ma olen ise liiga positiivselt meelestatud, et sellest mingit numbrit teha.

Kuidas on õpilased ajaga muutunud?

Võib-olla on pealiskaudsemad, tundub, et rohkem kui varem loodatavad selle peale, et saab ka hariduseta hakkama, et kooliskäimine pole nii väga oluline.

Kas töö kõrvalt jääb ka vaba aega, kuidas selle sisustate, ehk millega tegelete ja millised on Teie hobid ja miks just need?

Jääb ikka. Kui vähegi aega, armastan reisida, lõunamaad meeldivad mulle väga, noorusest alustatud spordiga (lauatennis) tegelemine on ka praegu väga põnev, füüsiline pingutus on parim vaheldus vaimutööle. Tulen võistlustelt tagasi ja mõtlen tükk aega, kus ma tööl nüüd pooleli jäin. Nii on pinged maandatud.

Kuidas olete tööga rahul nii madala palga juures?

Ma ei arvagi, et see palk nii madal oleks. Kindlasti ei suudaks ma kontorilaua taga 8 tundi istuda ja ärinaist minust pole.

Miks Te pole vahetanud töökohta?

Vahetada on põhjust parema vastu, järelikult pole leidnud.

Veebruarikuu lõpetame lühifilmiga!

Intervjuu meie kooli vilistlase Siretiga, kes suundus Inglismaale kõrgharidust saama

Siret Saaremägi on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi vilistane, kes lõpetas meie kooli 2014. aasta kevadel. Peale meie kooli lõpetamist suundus ta Inglismaale Coventry'sse oma õpinguid jätkama.

Kuidas tekkis mõte minna Inglismaale õppima?

Mõte Inglismaale õppima minna oli mul juba põhikoolis. Nimelt käisin kuuendas ja seitsmendas klassis Inglismaal keelekoolis (nädal aega mõlemal aastal) ning elasin kasuperes. Päeval olid keeletunnid ja õhtuti korraldati erinevaid üritusi ja väljasõite. Selle lühikese aja jooksul otsustasingi proovida tulevikus Inglismaa ülikoolis õppimist.

Mis koolis ning mis eriala õpid?

Õpin Coventry Ülikoolis bioloogia ja kohtuekspertiisi eriala (Biological and Forensic Sciences).

Millised olid kooli sisse saamise nõuded?

Inglismaal ülikooli kandideerimine on hoopis teistsugune kui Eestis. Avalduse täitmisele on vaja hakata mõtlema juba septembris, sest kandideerimise tähtaeg on jaanuaris.

Kogu kandideerimine käib läbi UCASi (internetisait, kus on võimalik kandideerida kõikidesse UK ülikoolidesse – lisatud autori poolt). Kokku saab valida viis ülikooli või eriala, kuhu kandideerida. Kõik ülikoolid nõuavad motivatsioonikirja, kus peab kirjutama, miks soovid just seda eriala õppida ning millega tegeled vabal ajal. Põhimõtteliselt on vaja ennast neile „maha müüa”. Kirja pikkus võib olla maksimaalselt 4000 kirjamärki. Lisaks on vaja teha ka keeletest, sest ülikoolid nõuavad üldjuhul vähemalt C1 keeletaset (võimalikud keeletestid on näiteks CAE ja IELTS).

Kuna eksamid on maikuus, aga kandideerimine toimub jaanuaris, on vaja alguses kandideerida oma olemasolevate keskkooli hinnetega ja nii-öelda ennustada, mis võib olla kolme eksami keskmine tulemus. Peale avalduse saatmist on vaja oodata ülikoolidelt vastuseid. Võimalik on saada kolm vastust: conditional (tingimuslik), unconditional (tingimusteta) või unsuccessful (ebaõnnestunud). Tingimuslikus vastuses ütleb ülikool, millised eksamitulemused ja lõpuhinded on vaja saada, et ülikool sind vastu võtaks. Kui neid tingimusi ei täideta, siis ülikooli sisse ei saa. Tingimusteta pakkumine antakse üldjuhul nendele, kes on varasemalt keskkooli lõpetanud ja teavad oma hindeid.

Millest tulenes Sinu kooli- ja erialavalik?

Kuna minu viiest valikust meeldis Coventry mulle kõige rohkem, siis valisingi selle.

Milline on Sinu tavapärane koolipäev ja -nädal?

Ei ole konkreetset nädalaplaani, kuna iga nädal on erinev tunniplaan. Hommikul lähen mõneks tunniks ülikooli loengutesse, laboritesse või töötubadesse ning mõned päevad on vabad. Kolmapäeviti käin uisutamis- ja fotograafiaklubis. Enamikul laupäevadel lähen lõuna ajal raamatukokku ning mõningal nädalavahetusel käin tööl või reisin Inglismaal.

Millised on suurimad erinevused, kui õpid ja elad Inglismaal?

Ei oska tuua välja palju erinevusi õppimise suhtes, kuna ma pole Eesti ülikoolis käinud. Põhiline vahe on tõenäoliselt selles, et siin on rohkem iseseisvat õppimist ja kooli vaheajad on erinevatel aegadel ning pikemad. Jõuluvaheaeg on kolm nädalat, lihavõtete ajal samuti kolm nädalat ning suvevaheaeg algab mai keskelt ning lõppeb septembri viimasel nädalal (mõningatel erialadel on see teistmoodi).

Kursuse hinded koosnevad üldjuhul kahest osast: Coursework ja Exams. Coursework alla kuuluvad esseed, labori raportid, postrid ja ettekanded.

Inglismaal elamine on kallim, kuid kui teada, millisest poest tasub mida osta, siis on võimalik elada odavamalt kui Eestis.

Inimesed on siin sõbralikumad ja õnnelikumad, mis on täiesti arusaadav, sest suhtutakse üksteisesse paremini. Inimesed saavad kõrgemat palka, millest on võimalik normaalselt ära elada.

Kuidas leidsid endale elamispinna? Milline elu seal linnas on? Milliste sõnadega iseloomustaksid enda kodulinna Inglismaal?

Elamispinna saamiseks oli kõigepealt vaja oodata vastuseid ülikoolidest. Peale vastuste saamist oli vaja valida kaks ülikooli ehk esimene valik ja tagavaravalik. Elamispinda saab taotleda ainult sellesse ülikooli, mis on esimene valik (ainult õpilaselamutes on selline süsteem).

Pärast avalduse saatmist oli vaja oodata eksami tulemusi. Kuna mina täitsin oma esimese valiku sisseastumisnõuded, sain ma juulikuus kõne, kus mulle pakuti tuba ühes õpilasmajutuses.

Coventry on peaaegu sama suur kui Tallinn ning elanike arv on samuti ligilähedane. Elu siin linnas on nagu elu ühes linnas ikka. Kõik vajalik on käeulatuses.

Kas näed enda tulevikku Eestis või välismaal?

Minu tulevikuplaan on lahtine ning eks näis, kuhu tulevik mind viib, kas Eestisse või Inglismaale.

Sireti õpilasmajutus

... ning tema korterikaaslased

Inglismaa onesie-kultuur

Halloween

Jõulusöögi valmistamine

(piltide autoriõigused kuuluvad Siretile)

Soovime A1 meediagrupiga Siretile palju edu ja jaksu! :)

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktused

23. veebruaril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi aulas vabariigi 97. aastapäeva pidulikud aktused. 11.R klass etendas katkendit filmist "Nimed marmortahvlil", esineti patriootlike laulude ja luuletustega ning direktror pidas kõne.

Fotograafid: JaneK ja KätlinR

Pingelise rahvastepalli finaalist tuli võtjana välja TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM!

20.veebruaril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 4.-5.klasside rahvastepalli finaal mängud.

Võistlus oli pingeline ning iga mängija andis endast parima kuni viimase minutini. Omavahel kohtusid Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Audentese Erakool.

Võistlusest väljusid kolm parimat kooli, kelle esindajad pärjati ka medalitega.

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 1.koht

Karjamaa Gümnaasium 2. koht

Audentese Erakool 3. koht

Esmaspäevane kooli spordisündmus - klassidevahelised korvpallivõistlused

23. veebruaril toimusid klassidevahelise korvpalli alagruppide mängud. Poolfinaalid ning finaal toimuvad märtsikuus.

Tulemused:

12L (24) - 11H (45)

10B (36) - 10R (15)

10R (5) - 12R (16)

10B (30) - 12R (21)

12L (24) - 11R (15)

11L (16) - 11R (10)

11L (32) - 11H (29)

Fotograafid: JaneK ja HenryR

Seitse eurot maksnud restoranikülastus valmistas pettumuse

Seoses venelaste kombega süüa vastlanädalal pannkooke käisid ka 11. klassi õpilased 18. veebruaril restoranis Troika pannkooke mekkimas.

Kahjuks valmistas kogemus pettumuse nii mõnelegi. Vene keele õpetaja Tšernõš oli veendunud ning restoranist saanud info, et õpilased saavad nahka pista kolm suurt ülepanni pannkooki, kuid kohale jõudes selgus, et pidime leppima kõigest väikeste pannkookidega. Õpilaste seas levis samuti pahameel, kuna makstud seitsme euro eest taheti saada toitu, mis täidaks ka kõhtu. 11. klassi Liliana ja Andra lahkusid restoranist tühja kõhuga.

Järgneval päeval kirjeldas õpetaja Tšernõš restoranikülastust kui negatiivset kogemust, kuna pakutu ei vastanud ootustele ning personal oli pigem ebameeldiv.

Indrek Tarand: „Meedia tähendab minu jaoks uudiste hankimise viisi”

Fotograaf: HenryR

18. veebruaril külastas meie kooli Indrek Tarand, kes rääkis õpilastele meediast.

Oma loengut alustas ta sellega, et meedia tähendab tema jaoks uudiste hankimise viisi, ning mainis, et tema eelistab paberlehti ning loeb neid siiani, kasutades selleks e-lugejat. Põhjuseks on see, et ajalehe tekst on paremini sõnastatud kui näiteks televisiooni uudised, mis on kiiresti koostatud.

Meediaga suhelda talle meeldib nii ja naa. Poliitikuna on see kohustuslik ning õnneks pole ta pidanud pettuma mõnes Eesti ajakirjanikus. Sellises ametis isikute eraelu tihtipeale segatakse, kuid tema puhul seda eriti ei ole tehtud. Tarandi meelest ongi see hea, sest igaüks ei peagi teadma, kuidas ja mis tal on.

Loengu lõpus esitasid õpilased talle küsimusi. Esimene küsimus oli kohe tema päikeseprillide pideva kandmise kohta ning vastuseks ütles Indrek Tarand, et valged ilmad talle ei meeldi ning prille peas kandes saab neid kohe ja kiiresti ette panna. Oli küsimus ka tema muusikamaitse kohta ning sellele vastuseks tuli, et ta eelistab konservatiivset muusikat, kuid tavaliselt kuulab seda, mida raadiost tuleb. Vabal ajal tegeles ta merematkamisega ning on ka üle Atlandi purjetanud. Mingil perioodil käis ta jahil, kuid praegu ajanappuse pärast pole sellega tegelenud, vaid on suvel oma laste taksojuht.

”Tantsud tähtedega” kohta ütles kõneleja, et see oli raske, kuid tore kogemus, sest ta ei osanud tantsida. Saate “Targem kui 5.B” kohta ütles ainult, et on kohtunud nende lastega ka hiljem.

Küsimusele, kas ta peab ennast feministiks, tuli vastuseks kindel „jah!”. Kooseluseadust ta ei poolda ega pole ka vastu. Oma vaateid jagab ta enamasti venna ja isaga ning ajaloo suurkujusid on tal eeskujuks palju, kuid üheks tähtsamaks on tema jaoks Napoleon.

Loengu lõppedes sai ta valju ning kaua kestva aplausi ning väikese kingituse. Hiljem sai temaga teha ka pilti.

Sõbrapäev tekitas elevust nii õpetajate kui ka õpilaste seas

13. veebruaril tähistati meie koolis sõbrapäeva.

Avatud oli sõbrakohvik ning mängiti traditsiooniks kujunenud südamesõbra mängu. Samuti oli igal õpilasel võimalus saata kirju läbi sõbraposti, mille toimetasid kohale gümnaasiumipoisid koos kitarrimänguga.

Fotograaf: JaneK

Fotograaf: AstridA

Fotograaf: JaneK

Fotograaf: JaneK

Fotograaf: JaneK

Fotograaf: JaneK

Soovime kõikidele õpetajatele ja õpilastele vahvat sõbrapäeva!

Kolmapäeva pärastlõunal valitses Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi võimlas pingeline õhkkond

11.veebruaril toimusid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 4.-5. klassi poiste esimese alagrupi rahvastepalli võistlused.

Omavahel kohtusid Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Kalamaja Põhikool ja Audentese Erakool. Pingelise õhkkonna tõid võimlasse nii võistlushasardis õpilased kui võitu ootavad õpetajad.

Tallinna Karjamaa Gümnaasium vs Tallinna Kunstigümnaasium

2:0

Audentese Erakool vs Tallinna Karjamaa Gümnaasium

0:2

Tallinna Kalamaja Põhikool vs Tallinna Kristiine Gümnaasium

2:0

Tallinna Kunstigümnaasium vs Tallinna Kalamaja Põhikool

0:2

Tallinna Kunstigümnaasium vs Tallinna Kristiine Gümnaasium

2:1

Audentese Erakool vs Tallinna Karjamaa Gümnaasium

0:2

Audentese Erakool vs Tallinna Kalamaja Põhikool

2:0

Tallinna Karjamaa Gümnaasium vs Kristiine Gümnaasium

2:0

Audentese Erakool vs Tallinna Kristiine Gümnaasium

2:0

Aaudentese Erakool vs Tallinna Kunstigümnaasium

2:1

Lilleküla tublid võrkpallipoisid saavutasid esikoha!

Tallinna Tehnikagümnaasium versus Tallinna Humanitaargümnaasium

Tallinna Lilleküla Gümnaasium versus Tallinna Humanitaargümnaasium

Kohal olid TLG võrkpallipoiste suurimad fännid

Fotograaf: JaneK

11. veebruaril toimus meie koolis gümnaasiumipoiste võrkpallivõistluse finaalmäng.

I koht - Tallinna Lilleküla Gümnaasium

II koht - Tallinna Tehnikagümnaasium

III koht - Gustav Adolfi Gümnaasium

Õnnitleme kõiki võitjaid!