VAATAMISED

Wednesday, December 31, 2014

Algklasside õpilased tähistasid jõuluaja saabumist jõulukontserdiga

Algklasside lapsed kogunesid detsembrikuu hommikul saali, et üheskoos tähistada jõuluaja saabumist kontserdiga, mille kavasse olid oskuslikult põimitud koorilaulud, tantsud, luuletused ja flöödipalad.

Õpetaja Kristiine Mõttuse juhatamisel sai mudilaskoori ja 1. – 4. klasside õpilaste esituses kuulda kauneid jõululaule. Koorilaulu taustal kõlas flöödimuusika. Kuulates südamlikke jõululuuletusi tärkas mõnus jõulutunne.

Tähelepanu äratasid hoogsad tantsud, mis panid publiku kaasa elama. 4.a klassi tüdrukud, kes kandsid silmatorkavaid, kollaste aksessuaaridega kaunistatud kostüüme, esitasid toreda tantsu. Keeruka aeroobikakava panid kokku tüdrukud ise ja esitasid selle filmi Ghostbusters teemaloo järgi.

Külalisesinejatena astusid üles 6.c klassi tüdrukud, kes olid õpetaja Helme Pärna juhendamisel selgeks õppinud võimlemiskava.

Meeleolukalt kontserdilt lahkudes sai iga klass kaasa kotitäie põhikooli tüdrukute küpsetatud piparkooke.
 

(Emily-HestiaT)

Friday, December 26, 2014

Jõulud on hoolimise aeg - selline oli põhikooli jõulukontserdi sõnum

Jõulud on hoolimise aeg - sellist sõnumit kandis endas 19. detsembril toimunud põhikooli jõulukontsert, mille viisid läbi Jarmo Jevonen, Mihkel Vaher, Tanel Neubauer ja Karl-Egert Sulbi.
Peo kavasse olid oskuslikult põimitud koorilaulud, tantsud, luuletused ja flöödi- ning fagotimuusika. Vahetekstid panid publiku mõtisklema armastuse, rõõmu, headuse ja sõpruse üle.
Kaunis muusika erutas vaatajate meeli ning kuuldud tarkuseterad panid mõtlema möödunu ja eesseisva üle. Graatsilised peotantsijad lisasid peole glamuuri. Publiku pani kaasa elama õpetajate iBänd. Andekaid üllatajaid jätkus.
Kontserdi lõpus kingiti igale klassile kotitäis kodunduseklassis valminud värvilise glasuuriga kaetud piparkooke.


Jõuluootus südames, mindi pikisilmi oodatud vaheaega nautima.

Algklassid vaatasid jõulueelsel neljapäeval kooli näiteringi etendust "Võluõunad ehk naeru kätte võib surra"

Jõulueelne neljapäev kujunes algklassidele meie koolis eriliseks, kuna kõik õpilased said võimaluse nautida Mihkel Ulmani näidendiraamatu põhjal valminud lavastust „Võluõunad ehk naeru kätte võib surra“.

Õpetaja Kadri Lepiku juhendamisel olid kooli näitetrupi liikmed agarasti harjutanud näiteringi tundides ning nädal enne etendust veel lisaproovideski, et jõuludeks lavastus valmis jõuda.

Selles fantaasiarohkes ja põnevas muinasjutus pani kuri nõid koomikutele peale needuse, mis pidi laval naerma hakkaja surnult maha kukutama. Et päästa teatrit suurest õnnetusest, läks Pierrot otsima võluõunu. Neid õunu oli kahte sorti - ühed, mis ajasid nutma, ning teised, mis panid naerma. Ent Pierrot oli õnnetu traagik, kes ei naernud kunagi.
Ta kohtas teel õnnetut printsessi. Üheskoos jätkati teekonda, et leida õunad, mille abil võiks muutuda õnnelikuks. Eirates haldjate hoiatusi õunu mitte hammustada, tegid nad seda siiski. Sellega kaasnes aga palju sekeldusi. Õunad tekitasid neile erinevaid kujutluspilte ning naer tõi esile halbu iseloomujooni: ülbust, kiuslikkust, teiste üle naermist jms.
Jõudnud tagasi teatrisse, hammustasid nad nutuõuna ja muutusid tagasi endiseks. Kuri nõid hävitati ja nii nagu muinasjuttudele kohane, lõppeski kurva sisu ning lahedate eriefektidega näidend õnnelikult. Tegelased mõistsid, et tähtis on jääda iseendaks.
Publik oli näidendist niivõrd vaimustunud, et enamiku ajast rõkkas saalis naer. Näidendi lõpus sai iga laps proovida naeruõuna. Oli igati positiivne ja üllatusi täis hommik.
(Emily-HestiaT)
Fotod: http://public.fotki.com/meediatiim/hommik-tis-maagiat/

Wednesday, December 24, 2014

Muuminäitusel kogusime pildile Muumimaal käinud algklasside lapsed

16. detsembril pildistasime kooli raamatukogus, kus oli veel avatud muuminäitus, algklasside õpilasi, kes olid käinud koos oma vanemate või sõpradega Soomes Muumimaal. Esimeste klasside lastel on käes oma värvitud muumitegelaste pildid ja mõnel õpilasel suveniirid Muumimaalt.
Muumimaa on lastele mõeldud lõbustuspark, mis on pühendatud Tove Janssoni muumitrollide raamatusarjale ja asub Soomes Turu linna lähedal.
Kokku kogunenud lapsed
(KarmenP)

Rohkem pilte näeb SIIN.

Friday, December 19, 2014

Võrkpalliturniiri võitis teist aastat järjest 11.L

Taaskord peeti täna, 19.detsembril viimase koolipäeva puhul maha tuline võrkpalliturniir, kust juba teist aastat järjest läks uhke karikaga koju 11.L klass.
Saali koguneti kella kaheksaks ning iga klassi oli välja pannud kolmest poisist ja kolmest tüdrukust koosneva meeskonna. Alustati ülesrivistusega, et õpetaja Rum saaks kiirelt üle korrata mängureeglid ning rääkida hindamisest. Klassid olid jagatud kahte alagruppi. Mõlemast alagrupist sai edasi kaks parimat tiimi, kes edasi võistlesid omavahel poolfinaalides.
(Foto: KarmenP)
Kohal olid ka need, kes ise mängulahingust osa ei võtnud, kuid moodustasid oma klassi toetajaskonna, et oma tiimile valjuhäälselt kaasa elada. Kõige rohkem jäid silma 11.R klassi toetajad, kes olid kaasa võtnud trummid, pasunad ja ergutustüdrukute tantsusahistid.

(Foto: KarmenP)
Muidugi peeti päeva kõige kaasakiskuvam mäng esimese koha nimel. Peale kolme pingelist ja väga tasavägist geimi lahkusid võitjatena 11.L klassi esindajad. Teise kohaga pidi leppima 11.R klass. Kolmanda koha omanikeks sai 10.B klassi võistkond.
Peale viimast mängu toimus uus ülesrivistus, kus kuulutati välja mängude tulemused ja autasustati võistlejaid piparkookidega ning esikohta ka kringliga. Samuti ei jäänud esikohal saamata nende võitu kinnitav karikas.


(Foto: KarmenP)

Pilte saab vaadata SIIT!

Thursday, December 18, 2014

Gümnaasiumi jõulupeol esinesid õpilased, õpetajad ja improtrupp Ruutu10

18. detsembril toimus gümnaasiumi jõulupidu, mille korraldajateks olid abituriendid Liina ja Milla Esta ning teemaks "Su nägu kõlab tuttavalt".
Õhtu algas õpetajate Edward Kessi, Lagle Matto, Kaire Mäe ja Raivo Kelpi esitusega, kes jäljendasid Rootsi bändi ABBA looga Honey Honey. 
(Foto: LilianaH)
Järgemööda esitasid oma etteasted enamik klassidest. Muidugi ei puudunud ka neljaliikmeline žürii, kes igale estusele omapoolse kommentaari andis. Kõige rohkem meeldis žüriiliikmetele Singer Vinger 9.C klassi esituses, kes esitasid loo "Jää jumalaga, puberteet". Nende arvates oli esitus jõuline ja tugev ning nad jäljendasid Hardi Volmerit ideaalselt. Veel meeldis žüriile 10.B, kes esitasid Ruja loo "Eesti muld ja eesti süda". Esinejatel olid käes küünlad, mis hämaras ruumis lõid lummava efekti. Kohtunike arvates olid nad hingega asja juures.


(Foto: LilianaH)
Peale etteastete vaatamist kutsuti lavale improteatri trupp Ruutu10. Publikut lõbustasid Rauno Meronen ja Martin Junna, kes on ka Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi vilistlased. Esinejad küsisid publikult asukoha ning improviseerisid selle järgi naljaka lühinäidendi. Asukohtadeks pakuti näiteks Titanicut, nr 9 trolli, riietuskabiini ja palju muid huvitavaid kohti.
(Foto: LilianaH)
Lõpuks saabus peole ka jõuluvana, kelle õhtujuht Mart kukil lavale tõi. Jõuluvana hakkas õpetajatele kingitusi jagama ning selleks, et oma kinki kätte saada, pidi midagi esitama. Mitmed õpetajad lugesid luuletusi, kuid näiteks matemaatika õpetaja Lagle Matto ütles kolmnurga külgede teoreemi. Õpetaja Edward Kess aga üllatas jõuluvana viktoriiniga, kus jõuluvana pidi ära arvama, millise raamatu lõpulause või lõiguga on tegu.
Kui kõik õpetajad olid kingid kätte saanud, läks iga klass oma klassijuhataja klassi, kus jagati omavahel loosipakke ja muljeid õhtu kohta.
Korraldajate arvates oli üritus hästi õnnestunud, nad olid kõigega rahul ning arvasid, et enam paremini ei oleks saanud õhtu mööduda.

Rohkem pilte leiate SIIT!

Tuesday, December 16, 2014

Põhikooli jõulupeo playboxʹi võitsid Kreisiraadio teisikud

16. detsembril korraldati 5.-8. klassi õpilastele jõulupidu, mille oodatuim sündmus oli, nagu juba tavaks saanud, playboxʹi kavade konkurss. Õpilaste esinemist hindas põhikooli õpetajatest koosnev žürii, kelle hindamistulemuste põhjal sai esimese koha 8.C Kreisiraadio eurolauluga "Leto svet", teise koha 5.C klassi paroodia Edgar Savisaarest ning kolmanda 7.C Taylor Swifti lauluga Shake It Off.
Rahvalemmikuks osutus kaasõpilaste hinnangute põhjal samuti 8.C. 

8.C (Foto: Emily-HestiaT)


Kokku esines 11 klassi ning näha sai nii eesti kui inglisekeelsete laulude taustal tehtud akrobaatilisi ja hoogsaid tantsukavasid kui ka paroodiaid. Laval oli mitmesuguseid tegelasi - habemega naine, päkapikud, poliitikud ja ka naisteks riietatud poisid.
Kõige rohkem elevust tekitas õpilastes 5.C klassi paroodia Tallinna linnapeast Edgar Savisaarest. 

 
5.C (Foto: Emily-HestiaT)

Samal ajal kui žürii otsustas, millised esitused olid parimad, nautisid õpilased saalis diskot. Lisaks oli aula ukse juures ka fotonurk, kus sai koos sõpradega mälestuseks pilte teha.
Peale seda, kui žürii lemmikud olid avalikustatud, korraldati võistlusi. Õpilastele anti võimalus näidata, kui hästi nad painduvad ning kellel on kõige kiiremad jalad.
 
 (Foto: Emily-HestiaT)

Rohkem pilte leiate SIIT!

Monday, December 15, 2014

Jõuluvana külastas meie usinaid esimese klassi õpilasi

15. detsembril kolmanda tunni ajal osalesid esimeste klasside õpilased oma kõige esimesel kooli jõulupeol.
Kohale olid tulnud mitte ainult õpilased, vaid ka vanemad, kes lastele kaasa elasid.
Muidugi ei puudunud ka rõõmsameelne jõuluvana, sest mis jõulupidu see siis oleks ilma jõuluvanata.
Kui jõuluvana saali tuli, tõusid lapsed püsti ja laulsid kõikidele tuttavaid laule, nagu näiteks „Kes elab metsa sees”.
Kõik neli klassi esitasid vahvaid etendusi, et saada kätte kingipakk.
Etendused olid kõik erinevad. 1.A klassi õpilased lugesid salmi onu Heinost ja laulsid, 1.B etendas õpetliku loo kartvatest jänestest, kes said oma hirmust üle, 1.C klassil oli huvitav lugu, mis oli esitatud salmidena, ja 1.D lapsed mängisid jõuluvanale flööti ja laulsid.
Tublid klassijuhatajad, kes abistasid oma õpilasi, kui midagi sassi läks, said ka jõuluvana käest kingi. 

Kaugelt külla tulnud jõuluvana
(KarmenP)

1.A
(KarmenP)
1.B
(KarmenP)

1.C
(KarmenP)
1.D
(KarmenP)
Rohkem pilte näeb siin.

Wednesday, December 10, 2014

Meeleolukas jõululaat

Juba hommikul on tunda nooremate õpilaste seas elevust. Algklassilapsed kõnnivad trepist üles, käes korvid ja karbid täis magusaid ja soolaseid toite. Nad räägivad omavahel entusiastlikult teisel vahetunnil toimuvast üritusest – jõululaadast.
Esimesel vahetunnil lähen kaema, kas laadamelu on juba pihta hakanud, kuid lapsed alles sätivad paika oma lette ning nendele oma parimaid kaupu. Õhus on tunda nii rõõmu kui ka ootusärevust.
Teisel vahetunnil suundun taaskord esimesele korrusele, sest lõpuks ometi hakkab pihta müümine. Juba eemalt märkan, et terve koridor on täis nii suuri kui ka väikseid ostlejaid, nende seas ka õpetajaid. Kannatlikult ja ka kannatamatult ootavad kõik järjekordades, et midagi maiustamiseks osta. Üle kogu “laadaplatsi” levib magus lõhn, mis ajab suu vett jooksma. Trügin lähemale, et ka ise väljapandut lähemalt uurida. Müügil on kõike - alates magusatest vahvlitest ja lõpetades ilusate jõuluteemaliste kaartidega.

 
(Foto: MariM)
 Väikeste rõõmsast meeleolust hoolimata märkan, et nii mõnegi õpilase jaoks on probleemiks ühest koridori otsast teise jõudmine. Tavapärasest rohkem aega nõudev ettevõtmine põhjustab ka kurjustavaid sõnu. Teisi laadalisi see siiski ei morjenda ning laadal kauplemine jätkub endise entusiasmiga. 
 
(Foto: MariM)
Pöördun jõululaadale tagasi ka kolmandal vahetunnil. Märkan, et letid on tühjemaks jäänud.
Siiski õnnestub mul veel osta kõigest 50 sendi eest ühelt letilt viimane vahvel. Maitseb imehästi!
(Foto: MariM)
Väikesed müüjad aga ei lase ennast lagedamaks muutuvatest lettidest heidutada ning müüvad rõõmsalt oma kaupa edasi.
Neljandaks vahetunniks on paljud lauad tühjad ning õpilased väga rõõmsate nägudega - laat on olnud edukas.
(Foto: MariM)

Riigikogu esimees Eiki Nestori pidas 12. klassidele loengu



Kolmapäeval, 10. detsembril külastas meie kooli riigikogu esimees Eiki Nestor, kes tuli rääkima 12. klassidele riigikogust ja selle tööst.

Eiki Nestor on riigikogu esimees alates selle aasta märtsist, kui Andrus Ansipi vahetas peaministrina välja Taavi Rõivas ja  Reformierakonna koalitsioonipartneriks said sotsiaaldemokraadid. 
                                                                          (Foto: MariM)
Eiki Nestor alustas oma loengut sellest, kuidas riigikogu üles on ehitatud ja kuidas valitakse riigikogusse liikmeid. Riigikogus on esindatud neli erakonda, kõneleja arvates võiks see arv olla suurem. Näiteks võiks tema arvates olla  riigikogus esindatud roheline maailmavaade. Valijaid on Eestis Eiki Nestori sõnul kahte liiki: need, kes vaatavad poliitilisi saateid ja on asjast huvitatud, ning need, kes valivad inimesi emotsionaalselt, selle järgi, kes meeldib rohkem inimesena. 


Ta mainis ka seda, et Eestis on siiamaani kommuniste, kuid enamik tulihingelisi kommuniste on juba liiga vanaks jäänud, et kuidagi mõjutada meie demokraatliku riigi maailmavaadet.
                                                                  (Foto: MariM)
Oma esinemise lõpus lubas Eiki Nestor õpilastel küsimusi esitada.  Küsiti näiteks seda, kuidas luua oma erakonda ja kuidas sellega välja tulla.

Füüsikavõistlus "Kajakas" oli raskem, kui õpilased ootasid

TÜ Teaduskool korraldas 10. detsembril juba kolmandat aastat järjest füüsikavõistluse “Kajakas”, kus võistlevad koos ühes vanuserühmas nii põhikooli kui gümnaasiumi õpilased, kes peavad 60 minuti jooksul lahendama kuus kuni kümme ülesannet.
Meie koolist osales võistlusel kuus õpilast 9., üks õpilane 10., seitse õpilast 11. ja kaks õpilast 12. klassist.
Füüsika õpetaja Elle Klooster arvas, et võrreldes füüsika olümpiaadiga on “Kajakas” õpilaste jaoks huvitavam võistlus. Osaleda said kõik õpilased, kes soovi avaldasid. Tööd kontrollitakse ära TÜ Teaduskoolis.
Mitu osalenut arvas, et võistlus oli palju raskem, kui nad olid oodanud. Ülesannetest oodati elulisi probleeme ning neid ka oli.
"Ootasin üpris raskeid, aega nõudvaid ja mõtlema panevaid ülesandeid, mida see võistlus ka pakkus. Rohkem ootasin ka nuputamis- ja loogikaülesandeid, aga võistlus oli pigem valemite tundmise ja kasutamise peale," kommenteeris 11. reaalklassi õpilane Karl Hannes.
Enne võistlust kordasid mitmed õpilased eelmistel aastatel õpitud valemeid. Oli ka õpilasi, kes vaatasid valemid läbi alles hetk enne võistlust. Valemite kordamine suurt kasu ei toonud ning ülesandeid vaadates tekkis paaril 11. klassi õpilasel küsimus, kuidas endast nooremad nende ülesannetega hakkama said.

Tuesday, December 9, 2014

Ämblikud ja roomajad vallutasid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi

5. detsembri varahommikul oli tunda ärevust täis õhkkonda. Kooli koridorides võis kohtuda Toomas Pranstibeliga, kellel olid kaasas iseäralikud lemmikud.

Väliselt huvitav, võiks öelda isegi salapärane mees kandis tumedaid rõivaid. Tema pluusi kaunistas valge mao kujutis, mis iseloomustas hästi tema kohaletuleku põhjust. - Vaatajate tähelepanu äratasid kaks hiigelsuurt kotti, mille kahtlane liikumine andis aimu, et neis peidavad end tänased päevakangelased - maod ja ämblikud. Toomas Pranstibel on juba 22 aastat madusid kasvatanud. Sooviga jagada teadmisi ja kogemusi on Pranstibel andnud välja ajakirju „Rästik“ ja „Loomade maailm“. Tal on kodus peaaegu 40 madu ning hulganisti ämblikke.

Aga mis tõi Pranstibeli kooli? Eks ikka soov avardada meie kooli 3. ja 4. klasside uudishimulike õpilaste silmaringi ja anda neile uusi teadmisi ning kogemusi.

Päev algas roomajate tutvustamisega 4.c klassile. Lapsed said teada, et madude hulgas on nii mürgiseid kui ka mürgituid madusid, kuid suurem osa neist on mürgised. Kodudes peetavad maod pole enamasti mürgised, kuigi nende mürgituks tegemine on väga kallis: umbes 10 000-15 000€.

Esmalt tutvustati lastele neljatriibulist hiidrüülikut, erksa pilguga sisalikku, kes kasvab kuni 36 cm pikkuseks, sööb putukaid, väiksemaid sisalikke ja hiiri, kuid meelsasti ka koera- ning kassikonserve.
 

Neljatriibuline hiidrüülik
(Emily-HestiaT)
Järgmisena näidati lastele kollakaspruuni värvi roninastikut, kes võib kasvada kuni 2,3 meetri pikkuseks, on hästi vilgas ning looduses ronib enamasti puudel ja põõsastel. Kollane roninastik sööb sisalikke, närilisi, linde ja teisi madusid. Räägiti ka valgest Texase roninastikust, keda leidub Ameerika Ühendriikides.
Valge Texase roninastik
(Emily-HestiaT)
Huvi äratasid kuni 1,5 meetrit pikkused maisimaod, kelle kodupaigaks on Ameerika Ühendriikide suured maisipõllud. Nad söövad seal elavaid närilisi ja sisalikke. Maisimadusid peavad tavaliselt algajad maopidajad.
Viimasena räägiti kuningboast, kes on öise eluviisiga roomaja. Seetõttu on tal teistest roomajatest erinev vertikaalne silmapupill nagu kassidel. Madu kogus ümbritsevast keskkonnast teavet kaheharulist keelt välgutades. Keel annab talle teavet vee, saakloomade ja ohuallikate asukohast. Kuningboa pole mürkmadu. Ta surmab oma saagi kehakeerdudega.

Maisimadu
 (Emily-HestiaT)
Kuningboa
(Emily-HestiaT)
Lisaks kohale toodud roomajatele räägiti meile põnev lugu mambadest, kes on kõige mürgisemad ja ohtlikumad maod. Ürituse läbiviija sõnul juhtus tema sõbraga lugu, mis näitas, kui kiired mambad tegelikult on. Mees läks maole vett panema ajal, kui madu oli eriti aktiivne. Ta avas klaasist puuri ukse, jälgides pingsalt madu, kuid juba mõne sekundi pärast nägi ta 1,70 sentimeetrise mao saba üle õla vilksatamas. Antud situatsioon tõestas, kui kiired maod võivad olla. Kõiki madusid võisid lapsed puudutada. Ükski nähtud roomajatest polnud mürgine.

Kui madudest huvitatud laste uudishimu sai rahuldatud, suundus Toomas Pranstibel 3. a klassi õpilaste juurde, kes ootasid õhinal tutvumist ämblikega. Mees rääkis lastele, et ämblikutel on 8 jalga ja 2 väikest tunnetustundlat ja sageli 4 silma. Ämblikud ei ole toidu suhtes väga valivad ja toituvad erinevatest saakloomadest, mis võrku satuvad. Neile on iseloomulik kehaväline seedimine ehk nad viivad koos mürgiga oma ohvri kehasse seedemahlu, mis lagundavad ohvri koed, hiljem aga tühjendavad ohvri söödava sisemuse.

Esimesena räägiti meile linnutapikust, kes on üks suurimaid ämblikke, elab Ameerikas ja on võimeline sööma isegi linnupoegi. Ta on käharkarvaline ja saab tavaliselt 100-250 poega. Sellised ämblikud elavad tavaliselt üksinda, kuna teiste liigikaaslastega kokku sattudes sööb tavaliselt kiirem ja tugevam teise ära. Linnutapik hakkab sööma alles peale kestumist ja sööb sisalikkke, närilisi ning putukaid. Kodus toidab spetsialist neid umbes kaks korda nädalas marmortarakanidega.
Linnutapik
( Emily-HestiaT)
Järgmisena võttis spetsialist kotist välja suure Mehhiko punapõlv linnutapiku ja rääkis ämblike mürgisusest kui ka hammustustest. Saime teada, et kõik ämblikud on mürgised, isegi Eestis elavad isendid. See tähendab seda, et mürgi toime on saakloomale uimastav või tappev. Eesti ämblikud pole inimestele ohtlikud. Nende hammustus on mürgi tõttu valulik ja hiljem võib esineda umbes ühe nädala vältel peale hammustada saamist mürgi järelmõjusid: lihaskrampe, peavalusid, halba enesetunnet, halvemal juhul südamerütmihäireid. Õnneks on see kõik mööduv nähtus. Tavaliselt arvatakse, et ohtlikud on suured ämblikud, kuid tegelikult võivad väikeste ämblike hammustused olla ohtlikumad suure ämbliku tarantli hammustusest.
Mehhiko punapõlv linnutapik
(Emily-HestiaT)

 Lapsed esitasid Toomas Pranstibelile hulgaliselt küsimusi, millele nad ka vastused said. Seejärel võttis spetsialist kotist välja veel kolm karpi, millest esimeses oli Lõuna-Ameerikas leiduv Brasiilia valgepõlv linnutapik. Seda ämblikku näidati lastele karbi seest, kuna ta oli iseloomult ettearvamatu. Teistes karpides olid kaks noort ämblikku: Guayana linnutapik ja Peruu linnutapik. Nad olid karbis elanud umbes kolm nädalat.
Brasiilia valgepõlv linnutapik
Foto: Emily-HestiaT
Päev oli avastusrohke. Meie särasilmsed uudishimulikud õpilased ammutasid õhinal uusi teadmisi ja kogesid rohkesti avastamisrõõmu.
(Emily-HestiaT)
(Emily-HestiaT)
Et teada saada, missugused tunded valdasid lapsi pärast kogetut, sai neid ka intervjueeritud.
3. klasside õpilastest olid julgesti nõus küsimustele vastama Katariina Vainsalu, Pia  Marii Leht, Annika Philips, Carl Marcus Dalton, Mia Heleene Laane, Elisabeth Veiman ja Teele Irene.


ÄMBLIKUD
Milline ämblik sulle kõige rohkem meeldis?
Katariina: Linnutapik, sest see oli väga ilus ja lahe.
Pia: Valgete jalgadega ämblik oli ilus.
Annika: Mulle meeldisid peaaegu kõik ämblikud, aga kõige rohkem valgete jalgadega.
Carl Marcus: Esimene ämblik (linnutapik), sest ta oli nii nunnu.
Mis kõige paremini meelde jäi?
Katariina: Jutt ämblike mürgist.
Pia: Et ka eesti ämblikud on mürgised.
Annika: Meeldis, kui ämblikke sai vaadata lähedalt.
Carl Marcus: Huvitav oli lugu sellest, kuidas ämblik puurist minema põgenes ja see, et ämblikul on kaks kohta, kust niit välja tuleb.
Kas sulle meeldivad ämblikud?
Katariina: Jah.
Pia: Jah, meeldivad.
Annika: Natuke kardan ja natuke meeldivad, tegelikult oleksin tahtnud näha madusid.
Carl Marcus: Meeldivad ja naljakas on vaadata, kuidas tüdrukud neid kardavad.


MAOD
Mis sulle tänasest tunnist kõige rohkem meeldis?
Teele: Kõige rohkem meeldis mulle, kui me saime ühe mao endale kaela panna.
Elisabeth: Mulle meeldis suur madu, keda sai kaela panna, sest see oli äge.
Mia Heleene: Mulle meeldis madude tund väga ja mulle meeldis kõige rohkem kõige suurem madu, mida sai kaela panna ja katsuda.
Milline madu sulle kõige rohkem meeldis?
Teele: Kõige rohkem meeldis mulle see valge madu.
Elisabeth: Mulle meeldivad kõik maod.
Mia Heleene: Meeldis kõige suurem madu.


Mis oli tänases tunnis kõige huvitavam asi millest räägiti?
Teele: Kõige paremini jäi mulle meelde see, et maisimadusid on ka seda värvi, mida tegelikult looduses ei ole.
Elisabeth: Et kõik maod on erineva suurusega ja mõned maod on mürgised ning mõned pole.
Mia Heleene: Et madusid on erineva suuruse- ja välimusega.


Thursday, December 4, 2014

Muumid külastavad meie kooli

2. detsembrist 19. detsembrini saab näha Muuminäitust kooliraamatukogus. Eksponaatidest on välja pandud muumiraamatud, DVD-d, muumikujukesed ja palju muud põnevat. Lisaks on veel õpilastele huvitavaid tegevusi.
Muuminäitus on Eestis liikunud ringi aastast 1994, nüüd on see ka lõpuks jõudnud Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi. Näitus on koostatud Eestis töötava Soome Instituudi poolt.
Tule ja avasta ise! 
Plakat muuminäitusest
(KarmenP)
Väljapandud asjad uudistajatele
(KarmenP)
Muumipere ootab külla
(KarmenP)



Rohkem pilte saab vaadata SIIN.