Fotod ja videod: inglise keele päev

Neljapäeval (27. novembril) leidis aset meie koolis inglise keele päev, mida tähistati traditsioonilise 10.-12. klasside playbox'iga. Korraldajaks oli inglise keele õpetaja Liis Olt.

Ürituse eel koostati kohtunikekogu, kus oli igast esinevast klassist üks esindaja ning neli õpetajat - Ago Viigipuu, Vilve Lepik, Elle Klooster ja õppealajuhataja Anu Luure. Kohtunikud hindasid viie punkti süsteemis ja klasside esindajad enda klassi poolt loomulikult hääletada ei saanud.

Sellel aastal olid vaeva näinud ja tublit tööd teinud kõik gümnaasiumi klassid. Esinemised olid meeleolukad ning huvitavad. Nende seast valiti välja kolm kohtunikele kõige meelepärasemat esitust. Avapaugu andsid üritusele külalisesinejad, kes saavutasid 2001. aasta Eurovisioonil esikoha ehk esinesid Tanel Padarit ja Dave Bentonit kehastanud õp. Teras ja õp. Meškenaite looga "Everybody". Esitus sai hea meelelahutuse eest pöörase aplausi osaliseks. Üritus jätkus õpilasesinemistega.

Külalisesinejad

(MartinK)

Võitjaks osutus tänavu 11.R klass, kes esitasid popurrii lauludest One Woman Army, Living on My Own, Mambo nr. 5 ja We Are Family. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama 11.H ja 11.L klassid. Võitjaid autasustati suurepärase esituse eest koogiga.

Tänavune võitja  - 11.R klass

(MartinK)

Ürituse videod on nähtaval SIIN.

Pilte saab vaadata SIIT!

Fotoreportaaž: inglise keele päeva etteastete proovid on alanud

27. novembrile tõmmake kalendris punase vildikaga ring ümber - siis toimub inglise keele päev. Kaasa tegevad klassid on asunud juba usinasti harjutama, sneak peek'i 11.L klassi tänasest proovist näete piltidelt.

Paigutuses kokkuleppele jõudmine oli paras peavalu

(MerilS)

Kuid peatselt laabus kõik ilusasti        

(MerilS)

Leidus nii neid, kes jõudsid liigutustes järele, kui ka neid, kes vajasid näpunäiteid

(MerilS)

45 minuti möödudes hakkas juba looma

(MerilS)

Piltuudis: 2. korrusel on avatud viltimistööde näitus

(MerilS)

(MerilS)

Vahvate tööde autorideks on algklasside kunstiringis (1.-4. klass) käivad lapsed, keda juhendas Janeli Lõoväli.

Näitus on üleval alates 18. novembrist ning jääb vaatamiseks välja kuni 1. detsembrini.

Algklasside teatevõistlus

Reedel, 21. novembril korraldati esimese tunni ajal kolmandatele klassidele teatejooksu võistlused.

Igast klassist valiti välja seitse kõige kiiremat poissi ja tüdrukut, kes esindasid oma klassi teatejooksul. Kõiki võistkondi autasustati diplomitega. Parema koha said need, kes suutsid oma jooksu teistest kiiremini ära lõpetada.

Kolmandate klasside paremik:

• 1. koht 3.A klass
• 2. koht 3.B klass
• 3. koht 3.C klass

Autasustamine
(MartinK)

Soojenduseks joosti saali ümber mõned ringid ja mängiti ka mäng. Seejärel läksid võistkonnad kohtadele ja jooksud võisidki alata. Kokku oli viis teatejooksu. Igale jooksule lisati juurde vahend, millega võistlejad pidid ülesandeid täitma. Juurde lisati hüppenööre, tennise- ning võrkpalle ja hularõngaid. Kuigi oli nii kiiremaid kui ka aeglasemaid, said jooksudega hakkama kõik võistkonnad. 

(MartinK)

(MartinK)

Võistlus lõpetati autasustamise ning rivistusega.

Reportaaž: sumisev Spelling Bee

20. november – üldsegi mitte läbini harilik koolipäev. Nimelt leiab just sel neljapäeval

neljanda tunni ajal aset 3. ja 4. klasside Spelling Bee, mille korraldajaks on

algklasside õpetaja Maie Lepik.

Võistlusest võtab osa 13 last: neli poissi ja üheksa noort neiut. Tütarlapsed on

ilmselges ülekaalus, kuid see väikeseid noormehi ei heiduta.

Esmalt peab iga võistleja end inglise keeles tutvustama. Viisakustega edukalt ühele

poole saadud, võib võistlus alata. Kõigepealt kontrollib õp Lepik kolmanda klassi

õpilaste oskusi.

Õpetaja ütleb igale lapsele sõna ning õpilane peab seda tähthaaval veerima ja

hääldama. Eksimisruumi pole – ainuke vale vastus tähendab väljalangemist. Sõnu

on erineva raskusastmega, kuid kõige keerulisemaks osutuvad näiteks alien, brown ja cloud.

(HelerinU)

Ettevõtmisele lisatakse ka veidi huumorit, valides just hiljaks jäänud noormehele
veerimiseks sõna late. Olgu öeldud, et sellega ta vigu ei tee.

Neljanda klassi sõnadevalik on tiba keerulisem. Erilist tähelepanu
pälvib korrektselt veeritud forty. Järgmise arvsõna juurde jõudes on publik lausa
ekstaasis – eighty on paljulubav sõna, kuid paraku veerib õpilane selle sõna valesti ning tema teadmisi kontrolliva õp Ragle Terase suust kostab „Incorrect!“ – publik on ahastuses.

Võistlus lõppenud, kõik peale kuue lapse välja langenud ja tulemused teada – ees ootab parimate autasustamine!
Kes pääses 3. ja kes 4. klassi esikolmikusse, saab näha fotodelt.

4. klasside paremik:

1. Aron Altmets

2. Gregor Gritsenko

3. Karmely Särme

(HelerinU)

3. klasside paremik:

1. Grete Luide

2. Romet Vahtramäe

3. Amelia Proos

(HelerinU)

Politseimuuseum külastas kooli

Eesti Politseimuuseumi tööd tutvustav voldik
(JanarE)

Politseil on oma muuseum? Just nii! Nooruke Eesti Politseimuuseum avas oma uksed 2013. aasta alguses, aktiivset muuseumielamust pakutakse Rakveres. Algteadmisi koguda või juba olemas olevaid teadmisi täiendada saab erinevate programmide läbi nii lasteaialaps kui abiturient, kuid ka emadel-isadel ja tädidel-onudel on võimalik midagi uut kõrva taha panna. 

Holmesiks ja Watsoniks (A.C. Doyle'i tegelaskujud - toim) kehastusid 3. ja 4. klasside õpilased, kes said lähema ülevaate politseiniku tööst ja Politseimuuseumi tegemistest. Lapsed jagunesid gruppidesse, neid juhendasid muuseumitöötajad.

Tutvuti alko- ja narkojoovet imiteerivate prillidega ning kogeti personaalselt, mida tunneb purjus või narkojoobes inimene kõndides- põrandale oli tõmmatud teibijupp, mida mööda pidid kõndima tähiseni. Võite arvata, millist trajektoori pidi tegelikult liiguti. 

(WilliamS)

Naljaviluks proovis prille ka huvijuht Marje Nurk, keda oli tulnud juhendama Anu Luure.

(JanarE)

Igaüks sai läbi viia ka oma sõrmejäljekaardi tegemise protseduuri ning jälgi omavahel võrrelda. Uuriti kriminalistika kohvri sisu ja mängiti ka ise kriminaliste.

(JanarE)

(JanarE)

Kõige kaasahaaravam oli vahest politsei kaitsevarustuse katsetamine ja mässu mahasurumise imiteerimine - igaüks sai proovida turvakiivrit ja kaitsekilpi ning need, kes parasjagu politseinikku ei mänginud, olid pahalased ja korraldasid pealetungi. "Relvadeks" olid tühjad veepudelid.

(WilliamS)

Ühiselt koostati fotorobot - kõige tuntum oli lastele muidugi meie direktori nägu. Siinkohal jääb aga igaühe enda otsustada, kui sarnane on tulemus tegelikkusele.

Laste nägemus kooli direktorist

(JanarE)

Lisaks tutvustati ka kiirusemõõtja tööd, käeraudade kasutamist, nuia, erinevaid nukke, relva, walkie-talkie't (raadiosaatjad - toim) ja alkotestrit.

(JanarE)

Üritus pakkus palju lusti nii poistele kui tüdrukutele. Osavõtt oli väga aktiivne, millest tulenevalt oli aulas ka eriti kisarohke. Laste nägude järgi võib ürituse igati kordaläinuks lugeda.

Kogu galeriiga saab tutvuda SIIN.

Lilleküla mudilasi küttis üles vahva disko

Neljapäeval, 13. novembril korraldati 1.-2. klasside mudilastele kooli aulas disko. Kuna tegemist oli kostüümidiskoga, olid lapsed ennast kehastanud erinevateks loomadeks - rebasteks, kiisudeks, tiigriteks ja leopardideks. 

Kohale oli tuldud juba varakult, et oma eakaaslastega lõbusalt pimedas ja õhupalliderohkes saalis diskomuusika saatel ringi keerutada. Peagi astus lavale Anna-Maria, kes tutvustas, mis kahe tunni jooksul juhtuma hakkab. Oodata oli palju mänge - maa ja meri, kivikuju mäng, limbo, viktoriin ning äraarvamismäng, kus tuli arvata, mitu kommi oli pandud purki. Kommid jagati õigesti vastanute vahel ära. Mängude vahel oli võimalik saada ka näomaalinguid ning oma soovilugusid disko DJ Kristo Villemile avaldada. Kõigele lisaks said auhinnad korraldajate poolt välja valitud kaks parimat tantsijat ning kostüümi. 

Muidugi jätkus ka niisama tantsimist kuni disko lõpuni. Turgutuseks võis endale kallata vaarika-maasikamaitselist morssi, mida sai aula ukse kõrvalt. Kui kätte oli jõudnud aeg teha viimased tantsud ning sammud koju seada, jagati kõikidele lastele üllatusena komme. Laste suurtest naeratustest võis eeldada, et disko oli edukas ning kõigil oli lõbus. 

(HelerinU)

(HelerinU)

(HelerinU)

Auhindade võitjad

(HelerinU)

Reportaaž: oskusainete päeva teatevõistlus

13. november, paar minutit puudub 10-st, võimla on täitunud 7.-9. klassidega, on kisa ja kära. Iga hetk algab oskusainete päeva raames peetav takistusraja võistlus.

Kell 10.00.
Palutakse vaikust, korraldustiim, eesostas kunsti- ja joonestusõpetaja Annika Linnasega asub ülesandeid tutvustama. Peale Linnase kuuluvad korraldustiimi veel käsitöö- ja kodunduse õpetaja Kelly Lepind, muusikaõpetaja Reilika Krims, tehnoloogiaõpetaja Kristjan Must ja kehalise kasvatuse praktikandid.

Iga tiim peab raja läbimiseks sooritama järgmised ülesanded:

1. ajalehtedel edasi liikuma, kuid asja juures on ka väike konks, nimelt peab lehte käega edasi lükkama ning tald põrandat puudutada ei tohti;

2. tüdrukud peavad nööpe õmblema ja poisid kruvi puitu keerama;

3. vihikutele pabereid ümber panema;

4. heliloojaid, žanreid, bände ja soliste lahterdama.

10:05. 7. klasside 8-liikmelised tiimid on rivistatud, kõlab stardivile.

Tribüünilt elatakse hingematvalt kaasa ja nii mõnigi inimene on sunnitud seetõttu valjematel hetkedel kõrvu katma.

(HelerinU)

(HelerinU)

10:15. Kõik kolm tiimi on jõudnud järgmise ülesande juurde - vastavalt kas siis nööpe õmblema või kruvi puitu keerama.

10:17. Kaks kiiremat tiimi on juba usinalt vihikuid pakkimas. 8. klasside tiimid rivistuvad.

10:19. 7.c klassi tiim paneb teadmised mängu, lahendades viimast ülesannet, ka 7.a jõuab viimasesse punkti. Samal ajal kõlab 8. klassidele stardivile.

10:20. 7.c klassi tiim on lõpetanud.

10:23. 8. klassid 2. ülesande juures. Nüüdseks on ka 7.b lõpetanud.

Poisid oskusülesannet lahendamas
(HelerinU)

10:24. Rivistatakse 9. klasside tiimid.

10:25. Kiireimad 8. kolmanda ülesande juures, põhikooli lõpuklasside tiimidele kõlab stardivile.

(HelerinU)

10:28. 8.b tiim esimesena viimast ülesannet lahendamas, neile järgneb 8.c. 9. klasside esimene ülesanne on lõpusirgel.

10:30. 8. klassid on lõpetanud, kõik 9. tiimid teist ülesannet täitmas.

10:33. Esimesena jõuab vihikute pakkimiseni 9.b klassi tiim.

(HelerinU)

10:35. Kõik 9. klassid muusikaülesannet lahendamas.

10:36. Ülinapi eduga 9.b tiimi võit.

10:40. Autasustakse kõigi kolme vanuseastme esimese koha omanikke, võitjad saavad auhinnaks lähenevat pimedat aega ja ohutust silmas pidades helkurid/helkurribad.

1. koht - 7.a
(HelerinU)

1. koht - 8.b
(HelerinU)

1. koht - 9.b
(HelerinU)

Kõik ürituse pildid leiab meie meediatiimi fotkist. 

Nädal trollide seltsis

Sellel esmaspäeval algas 18. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal, mille jaoks pühendati ka meie koolis 5. klassidele tunnike tänasest hommikupoolikust. Tänavu on raamatukogunädala teemaks "Trollid Põhjalas". 

Põhjamaade raamatukogunädala eesmärk on tutvustada Põhjamaade kirjandust ning edendada lugemist ja jutuvestmise tava. Kaasa löövad paljud koolid, raamatukogud ja seltsimajad erinevatest Põhja- ja Baltimaadest.

Samuti olid ka meie kooli mõned õpilased ette valmistanud 3-osalise tutvustuse raamatukogunädala raames. Esimeseks osaks oli helilooja Edvard Griegi muuskapala "Mäekuninga koopas". See pani nii mõnelgi kuulajal jala tatsuma. Teiseks osaks oli esitlus trollide mütoloogiast 10. klassi kahe õpilase - Anette ja Mairiti poolt. Seejärel lugesid jällegi 10. klassi kaks õpilast - Kadri ja Joonas - ette katkendi nimega ''Tuletorn'' raamatust "Muumipapa ja meri". Vahepeale küsisid nad õpilaste käest sõnade tähendust. Lugemise vahele hõigati kiirelt õigeid vastuseid. Kolmandaks osaks oli ühe 5. klassi poolt lühike üllatusnäidend trollide elust, millele olid nad lisanud natuke tänapäevast vürtsi. Etendus pakkus vaatajatele palju nalja ja lõppes suure aplausiga.

Kõige rohkem meeldis lastele esitlus trollide mütoloogiast ja näidend trollide elust. 

Esitlus trollide mütoloogiast Anette ja Mairiti poolt
(JanarE)

Katkendi lugemine raamatust "Muumipapa ja meri"
(JanarE)

Näidend 5. klassi poolt trollide elust
(JanarE)

Isadepäev, kus juhtus nii mõndagi

Isadepäev on püha, millega tuletatakse meelde, et ka meeste õlgadel on raske, kuid hindamatu koorem – laste kasvatamine. See on päev, mil avaldatakse tänu. 

Traditsiooniliselt peetakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Lillekülas nihkus see südamlik päev küll paar päeva järgmisesse nädalasse, kuid olge mureta – kõik see mees tuli kohale, ning kogu aula oli nooremaid ja vanemaid taate täis.

Nimelt oli 12. novembril meie kooli aktusesaal peaaegu täielikult rõõmsate perede poolt hõivatud – vaid mõni üksik koht jäi vabaks. Oli ju käes aeg kuulata ja vaadata, milliseid laule ja etteasteid Lilleküla lapsukesed esitama hakkavad.

Pettumuseks polnud põhjust, sest kavas oli ohtralt esinemisnumbreid: alates graatsilisest iluvõimlemise vabakavast kuni arbuusi- ja kummikuteteemaliste lauludeni välja – viimselgi isal oli põhjust oma võsukese üle uhkust tunda. Kõik mudilased olid oma esinemisega vaeva näinud ja sõnad-noodid selgeks õppinud.

Eriti isaliku noodi lisas õhtule poole kontserdi pealt algav ehitustegevus – puurimine. Siiski tuldi selle olukorraga toime ning kontsert võis jätkuda. Mis siis, et nii mõnigi lapsevanem allesjäänud aja muiates veetis.

Plokkflöödiansambel

(MartinK)

(MartinK)

Väikeste iluvõimlejate etteaste

(MartinK)

Publikut jagus saali küllaga

(MartinK)

Täies mahus isadepäeva pildigaleriid näeb A2 meediatiimi fotkis.

Filmihuvilised kinno!

Reedel alustab tänavu juba 14. korda toimuv Just Film. Festivali saab külastada 14.-23. novembrini Coca-Cola Plazas, Solaris Kinos ja Viimsi Kinos.

(JanarE)

Seoses sellega on juba tavaks saanud, et koolides käiakse lühitutvustust tegemas. Meie küsisime tutvustuse läbiviijalt omalt poolt lisaks ka paar küsimust: 

Mille järgi otsustatakse, mis filme näidata?

Kõigepealt vaadatakse otsast lõpuni läbi sadu erinevaid filme. Kuna linateoseid, mille seast valida, on nii palju, siis peab neid päevas vaatama umbes kümne ringis.

Taolist asja ei tee keegi üksi, vaid vastavad inimesed jaotatakse gruppidesse ning rühmad saavad eraldi ülesanded. 

Peale kõikide filmide vaatamist arutletakse ning langetatakse otsus parimate kasuks.

Kas laste- ja noortefilmides on ka mingi läbiv joon?

Otseselt mitte, aga ma olen tähele pannud, et tänavu on rohkelt filme just suureks saamise ja eneseleidmise teemadel. Sellele tundub olevat palju rõhku pandud. 

Milline ekraaniteos on Teie jaoks sel aastal kõige silmapaistvam?

Tegelikult on mul neid hoopis kaks. Esimene nendest on film pealkirjaga „Mida me pimeduses teeme." See on ülimalt haarav lugu vampiiridest ning libahuntidest.

Lisaks meeldib mulle väga film „X+Y“, mis räägib autistlikust poisist, kes näeb maailma läbi matemaatiliste valemite. Paraku avastab noormees, et kõiki asju elus ei saagi ainult tehetega väljendada, näiteks armastust. Film on väga sügavamõtteline ning üldsegi mitte pealiskaudne.

Soovitan kindlasti mõlemat filmi vaatama minna!

Intervjuu Just Filmi vabatahtlikuga
(JanarE)

Eelnevalt mainitud ja paljude teiste filmide treilereid saab vaadata Just Filmi kodulehel.

Mart om tulnu kaugeelta, Marti, Marti

Eilse mardipäeva puhul meil küll mardisante koolis näha polnud, kuid see-eest korraldati mardilaat.

Tuntuimaks kombeks peetakse vast marti jooksmist, kuid mardipäeva raames korraldatakse palju ka mardilaatu ning üks selline toimus ka meie koolis.

2., 3., ja 4. vahetunnil sai esimese korruse vahekoridoris asuvatelt müügilettidelt osta peamiselt muffineid, vahvleid, erinevaid pirukaid, omatehtud lumehelbeid ja käevõrusid.

Müüjateks olid agarad 2. klasside lapsed, korraldajateks olid 2. klasside klassijuhatajad.

Ostjate tagasiside oli laada kohta peamiselt positiivne. Hea sõnaga mainiti Kass Arturi kooki ja šokolaadi-banaani keeksi, mis olevat mõlemad väga maitsvad olnud. Samas sooviti, et taolisi laatu rohkem korraldataks ja ka laste osavõtt suurem oleks. Ostjate vähesuse üle polnud vajadust nuriseda.

(MartinK)

(MartinK)

(MartinK)

Tuled surnuks!

Mäletate veel seda aega, mil käisite lasteaias?

Teile õpetati, et loodust tuleb hoida, sest loodus ise end hoida ei saa.

Energiasääst puudutab vähemal või suuremal määral meid kõiki ja kuigi kool ise kokkuhoidu ei propageeri, on meil kõigil võimalik selles suunas midagi ära teha.

Näiteks ei pea tundide ajal tühjas WC-s tuli põlema ja ka vahetunni ajal klassis, kui seal kedagi ei viibi või on tegelikult ka ilma valgustuseta piisavalt valge.

Lisaks pole mõistlik sisse lülitada koridori tulesid, kui ollakse koridoris ainus hing.

10.-16. novembrini leiab aset juba 5. korda korraldatav energiasäästunädal Energiatark. Erinevais Eesti paigus viiakse läbi ligi 50 üritust, et teadvustada rahvale erinevaid kokkuhoiu viise ja rohelisemat mõtlemist.

Muidugi ei rakendu eespool mainitud soovitused mitte ainult teemanädala raames - targalt võiks tarbida kogu aeg.

Ürituse kodulehelt leiab laias valikus huvitavaid üritusi ning ka palju õpetlikku, kuidas tarbimine miinimumi lähedal hoida.

Kool kiusamisvabaks - külalised Taanist ja Lastekaitse Liidust

Kooli külastasid MTÜ Lastekaitse Liidu, The Mary Foundation'i ja Save the Children Denmark'i liikmed, et tutvuda kooli õpetamis- ja lähenemismeetoditega.

Esmalt toimus presentatsioon õp. Silla klassis, millele järgnes väike kohvipaus. See oli sobiv hetk, et külalistega väike intervjuu teha. Edasi suunduti juba tunde külastama, et näha, kuidas meie koolis kiusamise ennetamine toimub.

Nimelt seob antud projekt omavahel psühholoogia ja tavaained. Et probleeme ennetada, tuleb alustada juba maast madalast, Eestis osalevad projektis ka lasteaiad.

Kuidas see projekt alguse sai?

Lars Stilling Netteberg: Kõik sai alguse aastal 2005 - tahtsime muuta laste olukorda Taanis ja ennetada kiusamist juba varakult. Kiusamisvaba Kooli projektile pani aluse The Mary Foundation, kellega me nüüd koostööd teeme. 

Kas asutajatel on ka endal probleeme olnud seoses kiusamisega?

Lars Stilling Netteberg: Meil kõigil on kogemusi kiusamisega, sest kõik on seotud, kui see toimub koolides ja klassiruumides. Mina ei ole ise olnud kiusaja ega ohver, aga ma olen seda väga palju pealt näinud. Loomulikult teavad kõik sellest probleemist midagi rääkida. 

Kuidas projektis osalemine kooli jaoks välja näeb?

Lone Bak Kirk: Kui kool on huvitatud projektis osalemisest, peavad nad kontakteeruma organisatsiooniga Free of Bullying. Meil on veebipood, mille kaudu on võimalik osta materjale ja registreerida seminaridele. Õpetajatel peab olema kogu materjal ja nad peavad osa võtma seminarist.  

Lone Bak Kirk: Ostetakse programm, mis on suhteliselt odav võrreldes teiste sarnaste programmidega Taanis. Meie eesmärk ei ole selle pealt raha teenida. See on mittetulunduslik projekt (mees kordas ka).

Kas on tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kas ja kuidas see programm toimib? Näitekst, et 2005 oli olukord selline ja võrreldes sellega on 2010 või 2014 hoopis taoline. 

Lars Stilling Netteberg: Me ei tee otseselt selliseid uuringuid. Oleme koostanud küsitlusi, et näha, milline oli olukord 2006. aastal, 2010. ja nüüd ka 2014. aastal. Sellistes üldistes küsitlustes küsitakse ka nt tervise kohta ja neid tehakse üle Euroopa. Neid leiab samuti meie kodulehelt. Need küsitlused on üldised, mitte eraldi ainult programmi Free of Bullying jaoks. Me oleme küll palju uurinud programmi kohta, kuidas seda paremaks muuta, mida veel teha jne, aga sellist uuringut, kust tuleks välja täpselt, kuidas oli 2005. aastal ja nüüd 2014. aastal, mis täpselt muutunud on, ei ole me teinud. 

Kui palju Eesti koole sellest projektist osa võtab?

Liivia Tuvike: 25 kooli üle Eesti. Igas maakonnas (meil on 15 maakonda) on liitunud 1 kool ning Tallinnas 8 kooli. 2015. aasta märtsis liitub veel 56 kooli erinevatest maakondadest. Siiani on koolitused toimunud Tallinnas, aga hiljem hakkavad need toimuma ka muudes maakondades. 

Lars Stilling Netteberg: Muide, Taanis võtab sellest projektist osa umbes 500 kooli, see on 30% kõikidest koolidest.

Kas praeguse seisuga on Eestis kiusamisega seotud probleemide arv vähenenud?

Liivia Tuvike: Sellele on väga raske vastata, kuna üks aasta on väga lühike aeg, et sellega 

tegeleda, aga lasteaeaiad alustasid sellega juba 2010. ja 2011. aastal ning sellega seoses on 

meil väga palju näiteid. Uuringud, mida ülikool praegu teeb, viitavad sellele, et muutused on 

toimumas. Lapsed märkavad rohkem, nad on julgemad – kui midagi juhtub, siis näitab kogu grupp pahameelt välja ja ütleb, et nii ei sobi. See on väga oluline, et kõik õpilased reageeriksid ja sekkuksid. Loengutel, kus räägitakse väärtustest, mis on projektile hästi olulised, antakse lastele endile võimalus kaasa rääkida ja pakkuda välja võimalusi, kuidas erinevaid olukordi lahendada. Kiusamisele peab välja kujunema põhimõtteline vastuseis. Lapsed vajavad abi, tavaliselt öeldakse, et ei osata midagi teha, kui sellised olukorrad tekivad. 

Martin Medar: Kiusamine näeb välja nii, et tavaliselt on kaks osapoolt ning ka pealtvaatajad. Kiusaja eesmärk on välja paista suurema, tähtsama ja tugevamana. Ka temal on omad kompleksid, põhjused, miks ta nii käitub, samuti omad mured ja probleemid, mida ta soovib teiste peal välja elada. Kiusajale on oluline tunnustus, mida ta saab, kui teised vaatavad pealt, kuidas nõrgemale haiget tehakse. Kuid juhul kui pealvaatajad ei hoia suud kinni ja ütlevad, et see, mis ta teeb on vale, ei saa ta ka taolist vaikivat tunnustust. 

Kuidas tunnid välja näevad? Mida õpetatakse? 

Liivia Tuvike: Kõik on tegevuspõhine. Väärtusi õpetatakse juba maast madalast, need põimitakse erinevatesse tundidesse, nagu matemaatikasse, emakeelde ja inimeseõpetusse. Samuti arendatakse laste suhtlemisoskust, toimuvad arutelutunnid. Läbi tegevuste laps õpibki.

Projekti sümboliks on lilla karu, mille saavad lapsed endaga koju kaasa. On tähtis, et last tunnustataks, ja seda ülesannet karu täidabki. Vanemad arutavad läbi, mida oma lapses kõige rohkem hindavad, ja panevad selle karul olevasse raamatusse kirja, nii teab laps alati, et vanemad on tema jaoks olemas ka siis, kui nad last parasjagu ei tunnusta.

Küsimustele vastasid:

M. Medar
Lastekaitse Liidu juhataja
(HelerinU)

L. Tuvike
Lastekaitse Liidu "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" projektijuht 

(HelerinU)

L. B. Kirk (vasakul) & L. S. Netteberg

The Mary Foundation'i vanemprojektijuht     Save the Children Denmark'i juhataja

(HelerinU)

The Mary Foundationi kohta saate lähemalt lugeda SIIT.

Save the Children Denmarki kohta saate lähemalt lugeda SIIT.