Kool kiusamisvabaks - külalised Taanist ja Lastekaitse Liidust

Kooli külastasid MTÜ Lastekaitse Liidu, The Mary Foundation'i ja Save the Children Denmark'i liikmed, et tutvuda kooli õpetamis- ja lähenemismeetoditega.

Esmalt toimus presentatsioon õp. Silla klassis, millele järgnes väike kohvipaus. See oli sobiv hetk, et külalistega väike intervjuu teha. Edasi suunduti juba tunde külastama, et näha, kuidas meie koolis kiusamise ennetamine toimub.

Nimelt seob antud projekt omavahel psühholoogia ja tavaained. Et probleeme ennetada, tuleb alustada juba maast madalast, Eestis osalevad projektis ka lasteaiad.

Kuidas see projekt alguse sai?

Lars Stilling Netteberg: Kõik sai alguse aastal 2005 - tahtsime muuta laste olukorda Taanis ja ennetada kiusamist juba varakult. Kiusamisvaba Kooli projektile pani aluse The Mary Foundation, kellega me nüüd koostööd teeme. 

Kas asutajatel on ka endal probleeme olnud seoses kiusamisega?

Lars Stilling Netteberg: Meil kõigil on kogemusi kiusamisega, sest kõik on seotud, kui see toimub koolides ja klassiruumides. Mina ei ole ise olnud kiusaja ega ohver, aga ma olen seda väga palju pealt näinud. Loomulikult teavad kõik sellest probleemist midagi rääkida. 

Kuidas projektis osalemine kooli jaoks välja näeb?

Lone Bak Kirk: Kui kool on huvitatud projektis osalemisest, peavad nad kontakteeruma organisatsiooniga Free of Bullying. Meil on veebipood, mille kaudu on võimalik osta materjale ja registreerida seminaridele. Õpetajatel peab olema kogu materjal ja nad peavad osa võtma seminarist.  

Lone Bak Kirk: Ostetakse programm, mis on suhteliselt odav võrreldes teiste sarnaste programmidega Taanis. Meie eesmärk ei ole selle pealt raha teenida. See on mittetulunduslik projekt (mees kordas ka).

Kas on tehtud ka uuringuid, mis näitavad, kas ja kuidas see programm toimib? Näitekst, et 2005 oli olukord selline ja võrreldes sellega on 2010 või 2014 hoopis taoline. 

Lars Stilling Netteberg: Me ei tee otseselt selliseid uuringuid. Oleme koostanud küsitlusi, et näha, milline oli olukord 2006. aastal, 2010. ja nüüd ka 2014. aastal. Sellistes üldistes küsitlustes küsitakse ka nt tervise kohta ja neid tehakse üle Euroopa. Neid leiab samuti meie kodulehelt. Need küsitlused on üldised, mitte eraldi ainult programmi Free of Bullying jaoks. Me oleme küll palju uurinud programmi kohta, kuidas seda paremaks muuta, mida veel teha jne, aga sellist uuringut, kust tuleks välja täpselt, kuidas oli 2005. aastal ja nüüd 2014. aastal, mis täpselt muutunud on, ei ole me teinud. 

Kui palju Eesti koole sellest projektist osa võtab?

Liivia Tuvike: 25 kooli üle Eesti. Igas maakonnas (meil on 15 maakonda) on liitunud 1 kool ning Tallinnas 8 kooli. 2015. aasta märtsis liitub veel 56 kooli erinevatest maakondadest. Siiani on koolitused toimunud Tallinnas, aga hiljem hakkavad need toimuma ka muudes maakondades. 

Lars Stilling Netteberg: Muide, Taanis võtab sellest projektist osa umbes 500 kooli, see on 30% kõikidest koolidest.

Kas praeguse seisuga on Eestis kiusamisega seotud probleemide arv vähenenud?

Liivia Tuvike: Sellele on väga raske vastata, kuna üks aasta on väga lühike aeg, et sellega 

tegeleda, aga lasteaeaiad alustasid sellega juba 2010. ja 2011. aastal ning sellega seoses on 

meil väga palju näiteid. Uuringud, mida ülikool praegu teeb, viitavad sellele, et muutused on 

toimumas. Lapsed märkavad rohkem, nad on julgemad – kui midagi juhtub, siis näitab kogu grupp pahameelt välja ja ütleb, et nii ei sobi. See on väga oluline, et kõik õpilased reageeriksid ja sekkuksid. Loengutel, kus räägitakse väärtustest, mis on projektile hästi olulised, antakse lastele endile võimalus kaasa rääkida ja pakkuda välja võimalusi, kuidas erinevaid olukordi lahendada. Kiusamisele peab välja kujunema põhimõtteline vastuseis. Lapsed vajavad abi, tavaliselt öeldakse, et ei osata midagi teha, kui sellised olukorrad tekivad. 

Martin Medar: Kiusamine näeb välja nii, et tavaliselt on kaks osapoolt ning ka pealtvaatajad. Kiusaja eesmärk on välja paista suurema, tähtsama ja tugevamana. Ka temal on omad kompleksid, põhjused, miks ta nii käitub, samuti omad mured ja probleemid, mida ta soovib teiste peal välja elada. Kiusajale on oluline tunnustus, mida ta saab, kui teised vaatavad pealt, kuidas nõrgemale haiget tehakse. Kuid juhul kui pealvaatajad ei hoia suud kinni ja ütlevad, et see, mis ta teeb on vale, ei saa ta ka taolist vaikivat tunnustust. 

Kuidas tunnid välja näevad? Mida õpetatakse? 

Liivia Tuvike: Kõik on tegevuspõhine. Väärtusi õpetatakse juba maast madalast, need põimitakse erinevatesse tundidesse, nagu matemaatikasse, emakeelde ja inimeseõpetusse. Samuti arendatakse laste suhtlemisoskust, toimuvad arutelutunnid. Läbi tegevuste laps õpibki.

Projekti sümboliks on lilla karu, mille saavad lapsed endaga koju kaasa. On tähtis, et last tunnustataks, ja seda ülesannet karu täidabki. Vanemad arutavad läbi, mida oma lapses kõige rohkem hindavad, ja panevad selle karul olevasse raamatusse kirja, nii teab laps alati, et vanemad on tema jaoks olemas ka siis, kui nad last parasjagu ei tunnusta.

Küsimustele vastasid:

M. Medar
Lastekaitse Liidu juhataja
(HelerinU)

L. Tuvike
Lastekaitse Liidu "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" projektijuht 

(HelerinU)

L. B. Kirk (vasakul) & L. S. Netteberg

The Mary Foundation'i vanemprojektijuht     Save the Children Denmark'i juhataja

(HelerinU)

The Mary Foundationi kohta saate lähemalt lugeda SIIT.

Save the Children Denmarki kohta saate lähemalt lugeda SIIT.