Algklassid vaatasid jõulueelsel neljapäeval kooli näiteringi etendust "Võluõunad ehk naeru kätte võib surra"

Jõulueelne neljapäev kujunes algklassidele meie koolis eriliseks, kuna kõik õpilased said võimaluse nautida Mihkel Ulmani näidendiraamatu põhjal valminud lavastust „Võluõunad ehk naeru kätte võib surra“.

Õpetaja Kadri Lepiku juhendamisel olid kooli näitetrupi liikmed agarasti harjutanud näiteringi tundides ning nädal enne etendust veel lisaproovideski, et jõuludeks lavastus valmis jõuda.

Selles fantaasiarohkes ja põnevas muinasjutus pani kuri nõid koomikutele peale needuse, mis pidi laval naerma hakkaja surnult maha kukutama. Et päästa teatrit suurest õnnetusest, läks Pierrot otsima võluõunu. Neid õunu oli kahte sorti - ühed, mis ajasid nutma, ning teised, mis panid naerma. Ent Pierrot oli õnnetu traagik, kes ei naernud kunagi.

Ta kohtas teel õnnetut printsessi. Üheskoos jätkati teekonda, et leida õunad, mille abil võiks muutuda õnnelikuks. Eirates haldjate hoiatusi õunu mitte hammustada, tegid nad seda siiski. Sellega kaasnes aga palju sekeldusi. Õunad tekitasid neile erinevaid kujutluspilte ning naer tõi esile halbu iseloomujooni: ülbust, kiuslikkust, teiste üle naermist jms.

Jõudnud tagasi teatrisse, hammustasid nad nutuõuna ja muutusid tagasi endiseks. Kuri nõid hävitati ja nii nagu muinasjuttudele kohane, lõppeski kurva sisu ning lahedate eriefektidega näidend õnnelikult. Tegelased mõistsid, et tähtis on jääda iseendaks.

Publik oli näidendist niivõrd vaimustunud, et enamiku ajast rõkkas saalis naer. Näidendi lõpus sai iga laps proovida naeruõuna. Oli igati positiivne ja üllatusi täis hommik.

(Emily-HestiaT)

Fotod: http://public.fotki.com/meediatiim/hommik-tis-maagiat/